Riina Tilk, OSKA uuringujuht
Yngve Rosenblad, OSKA peaanalüütik
Koroonakriis on mõjutanud peaaegu kõigi tööelu ning sundinud muutma oma harjumusi. Kriisi üleelamise võtmeks onkohanemisvõime ning oma oskustearendamine.
Koroonakriis on ehedalt näidanud, et tehnoloogial saab olla märksa suurem roll ettevõtete ja organisatsioonide riskijuhtimises. Kuna inimestevahelised kontaktid on viirusekriisi olukorras number üks terviserisk, võimaldavad automatiseerimine, digitaalne maailm ja virtuaalkanalid tegevust jätkata.
Selles kriisis jõudis digioskuste arendamise vajadus inimestele päriselt kohale. Ka tööstuses ja tootmises muutusid käsuliinid senisest virtuaalsemaks ning püüti leida täiendavaid võimalusi protsesside automatiseerimiseks. Seetõttu on väga positiivne, et alanud aastast pakub Töötukassa tööandjatele arvestatavates summades toetust oma töötajate digipädevuste arendamiseks.
Viiruskriis kasvatas vajadust riskijuhtimise ja -analüüsi, tootearenduse ja e-turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni ning koostööoskuste järele. See, et majanduskriiside kõrval on vaja arvestada pandeemiaolukordade ja tervisekriisidega, on paljude ettevõtjate jaoks uus kogemus, millega kohaneda. Teadmised terviseriskide maandamisest, tarneahelate juhtimisest, varustuskindluse tagamisest ning kriisikommunikatsioonist annavad eeliseid muutlikes oludes toimetulekuks. Väga paljudel elualadel, näiteks ka muuseumides ja raamatukogudes, on e-teenuste arendamine tekitanud vajaduse digiturunduse teadmiste järele ning asutused värbavad just virtuaalkanalite turunduse asjatundjaid.
Proovikiviks on uus olukord ka juhtidele. Kevadel suunduti päevapealt kaugtööle ning isegi piirangute kadudes jääb kodust töötamisele varasemast palju suurem roll. Seetõttu tuleb juhtidel käigu pealt omandada virtuaal- ja hajusmeeskondade juhtimise oskused ja tööriistad. Paradoksaalselt tuleb kaugtööl meeskonna juhtimises arvestada palju enam töötajate eraeluliste olukordadega ning toetada nii nõrgema enesejuhtimise oskusega kolleege kui ka töönarkomaane.
Tööandjad hindavad häid enesejuhtimise oskusi ning paindlikku töösse suhtumist. Nii mõnelgi ettevõttel on nõudlus ühel tegevussuunal kokku kuivanud, kuid teisel kasvanud mitmekordseks. Lisaks on vaja enam asendada haigestunud või eneseisolatsioonis töötajaid. Sageli tähendab see töötajate jaoks tööülesannete laienemist ning nõuab valmisolekut täita senisest erinevaid ja uusi tööülesandeid, teha tööd tavapärasest erineval ajal või erinevas kohas.
Näiteks kirjeldavad paljukannatanud hotellinduse esindajad, kuidas majutuse eelbroneeringuid tehakse palju vähem ning sageli ei ole hommikul võimalik ennustada, kui palju on õhtul hotellis külastajaid. Kõik see teeb töö planeerimise varasemast keerukamaks ning tööülesannete paindlik jaotus aitab olukorraga hakkama saada.
Oskused, mis aitavad koroonakriisi üle elada
Maailma Majandusfoorum ütleb, et lisaks kriitilisele mõtlemisele, analüüsioskusele ning probleemilahendusoskusele on COVID-19 kriis kordades võimendanud selliste üldoskuste vajadust nagu enesejuhtimine, aktiivne õppimine, säilenõtkus ehk vastupidavus muutlikus ja riskirohkes keskkonnas, stressitaluvus ja paindlikkus.
Inimesed hakkavad kriisist väsima. Isolatsioon, kodustes tingimustes töötamine ja õppimine, suurenenud või ka oluliselt vähenenud töökoormus, töötuks jäämine, muutunud suhtlemisvõimalused, käitumisjuhiste ebaselgus, vastuolulise informatsiooni paljusus jm tekitavad vaimset stressi ja soodustavad läbipõlemist.
Inimesed vajavad paremaid oskusi ärevuse, hirmude ja võimaliku kurnatusega toimetulekuks. Vaimse tervise hoidmine ja edendamine on varasemast enam nii meedia kui ka poliitikategijate huviorbiiti tõusnud. See annab lootust, et inimeste teadlikkus neist teemadest kasvab. Kuid oma vaimse tervise eest hoolitsemise ja psühholoogiliste toimetulekuoskuste arendamise vastutus on jätkuvalt suuresti inimeste endi õlul.
Oluline on hoida ka positiivset suhtumist tulevikku. Viiruskriis tõukab paljudele muutustele kiirema hoo sisse ning seetõttu on pidev uute oskuste ja teadmiste omandamine vältimatu, kuid enesearendamise lõppematu teekond tagab ka huvitava elu.
Kriis pakub võimalusi karjäärimuutusteks
Vaatamata lootusele, et kriis soodustab töö kaotanud inimeste ümberõpet ametialadele, kus valitseb suur tööjõupuudus, näiteks tööstuses või põllumajanduses, ei ole see teoks saanud. Ametiala ning töövaldkonda ei olda valmis vahetama psühholoogilistel, elukoha, sissetuleku või mainega seotud põhjustel.
Heade klienditeenindus- ja võõrkeeleoskustega majutuse, toitlustuse ja turismi töötajatele võiks sobida ümberõpe nt klienditoe töötajateks, spaateenindajatele näiteks hooldustöötajateks. Hotellinduse või muu teenindussektori kogemusega inimesed võiksid tööd leida näiteks kinnisvarahalduri või -hooldajana. Kunstnikele, näitlejatele, muusikutele jt loovisikutele võiks sobida õpetaja- või koolitajaroll oma erialal. See leevendaks nii õpetajate nappust kui ka mitmekesistaks õppimisvõimalusi.
Laienenud virtuaal- ja kaugõppe võimalusi saaks ära kasutada täienduskoolituste pakkumiseks inimestele, kellel on varasem haridus sobival või lähedasel elualal ning kes soovivad tööle minna suure tööjõuvajadusega kutsealadele, näiteks sotsiaalpedagoogiks, koolipsühholoogiks, õpetajaks või meditsiiniõeks. Nii noortel kui ka karjääripöörde planeerijatel on võimalik tööd leida politseiniku või päästetöötajana. Kriis on märkimisväärselt kasvatanud vajadust ka tehniliste tugiisikute järele – näiteks haridustehnoloogid ning erinevate virtuaal- ja hübriidsündmuste, -seminaride ja -koolituste läbiviimise tehnilised töötajad.
Artikkel on koostatud tuleviku töökohti ja oskusi analüüsiva OSKA koroonamõjude eriuuringu põhjal. Uuringu viis Kutsekoda läbi eelmise aasta juunist novembrini. Uuringuga saab tutvuda oska.kutsekoda.ee.
