Lumetõrje erateedel on Rapla vallas tekitanud segadust

Nagu ikka, kipub lumi igal aastal ootamatult maha sadama. Paljude Rapla valla elanike jaoks tuli aga hoopis ootamatult asjaolu, et lumesahk nende koduni enam ei jõua. See on tekitanud palju pahameelt ja omajagu segadust, miks aastaid puhtaks lükatud tee ühtäkki lumelükkamise kaardilt välja on jäänud.

Möödunud nädalal hakkas ühtäkki erinevatest allikatest kostma murehääli, miks mitme Rapla valla elaniku koduteed on jätkuvalt lume all. Kodutee on küll erateena kirjas, kuid seni oli vald teid siiski puhtaks lükanud. Paljude jaoks jäi selgusetuks, mis on muutunud. Tunti muret vanemaealiste naabrite pärast, kes on hädas, kui ei saa kodust välja ega arstile. Õhku jäi küsimus, mis saab siis, kui peaks kiirabi vaja minema, aga teed on paksu lume all.

Raplamaa Sõnumitele saadetud vihjes viidati Rapla valla kodulehele, kus lumelükkamise info all seisis tekst: „Varasematel aastatel kehtinud lumelükkamise kord ei muutu. Kinnistu omanikud, kes on eelnevatel aastatel esitanud lumelükkamise taotluse või kelle teelt on lund lükatud, ei pea uut taotlust esitama.” Tänaseks seda lauset valla kodulehel enam ei ole.

Lumelükkamine ühistele alustele

Milles siis asi täpsemalt on? Nagu ka vald kiiresti oma kodulehel selgitas, võttis volikogu 2019. aasta septembris vastu määruse „Rapla valla era- ja avalikuks kasutamiseks määramata teede talihoolduse tegemise kord”. Selles öeldakse sisuliselt, et lumetõrjet tehakse erateel, mis teenindab alalise elukohana kasutatavat majapidamist. Elanik ei saa seega samal ajal olla näiteks vabastatud olmejäätmete korraldatud äraveost põhjusel, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

Ühtlasi määrati ka tingimused, millele era- ja avalikuks kasutamiseks määramata teed vastama peavad, et vald seal lumetõrjet teeks. Segaduse tekitamise peamine süüdlane on ilmselt aga punkt, mis seab lumetõrje teostamise üheks tingimuseks vallavalitsusele taotluse esitamise. Tähtaeg taotluse esitamiseks oli 20. oktoober.

Abivallavanem Triin Matsalu selgitas, et kohalikul omavalitsusel on kohustus ja õigus teostada lumetõrjet KOV-i omanduses olevatel avalikel teedel ja avalikku kasutusse lepinguga määratud erateedel.

„Määrus kehtestati eesmärgiga viia kogu Rapla vallas lumelükkamine erateedel ühistele alustele. Tee omanik peab kirjalikult andma nii-öelda nõusoleku ja avaldama soovi, et erateedel teenust teostada tohiks. Samas peab ka tee vastama esitatud tingimustele, mis on kirjeldatud määruses. Endise Rapla valla territooriumil erateedel lumelükkamise regulatsioon puudus ja avaldusi varem esitatud ei olnudki,” ütles Matsalu.

Uuest määrusest anti vallakodanikele teada kohe pärast selle vastu võtmist Rapla Teataja vahendusel. Matsalu tõi välja, et valla kodulehel on vajalik info kogu aeg kättesaadav olnud. Tänavuse talve eel määrust valla infolehes mainitud ei ole, kuid Matsalu kinnitas, et veebruarikuus tehakse uus meeldetuletus.

Inimesi, kelle teid seni lahti on lükatud, muudatustest otse ei teavitatud. Seda ei tehtud Matsalu sõnul seetõttu, et puudub ühtne andmebaas, sest kirjalikke avaldusi polnud.

Valla kodulehel oleva teksti kohta, mille järgi eelnevate aastatega võrreldes muutusi ei toimu, ütles Matsalu, et nii 2019. aasta oktoobrikuu Rapla Teatajas kui ka kodulehel olev tekst ütles: „Oluline on arvestada, et kehtima jäävad ka kõik enne määruse vastuvõtmist esitatud avaldused. Sisuliselt tähendab see seda, et need endiste Juuru, Kaiu ja Raikküla valdade elanikud, kes on avaldused esitanud, uusi avaldusi esitama ei pea. Kindlasti peavad avalduse esitama endise Rapla valla elanikud, kes soovivad, et nende erateedel lund lükataks. Lumelükkamise avalduse vormi leiab valla kodulehelt.“ Ta tõi välja, et eraldi oli rõhutatud endises Rapla vallas asuvate erateede lumelükkamisse puutuvat.

Määrus võeti vastu juba 2019. aastal ja kehtis ka eelmisel talvel. Tekib küsimus, miks see alles tänavu on üllatusena tulnud. Ilmselt on asi ka selles, et möödunud talv oli lumevaene. Matsalu lisas aga, et ka möödunud talveperioodil laekus määruse alusel avaldusi.

Pisut on pahameelt tekitanud tingimus määruses, mis ütleb, et vallavalitsus ei korralda lumetõrjet, kui õueala asub avalikust teest vähem kui 50 m kaugusel. „See vahemaa on piisavalt lühike selleks, et maaomanik seda ise teha jõuaks. Väikesed sissesõidud ja nn oma väravataguse on nii tiheasustusega alal kui ka hajaasustuse kinnistu omanik ise kohustatud hooldama, selliselt on korraldanud ka paljud teised omavalitsused,” selgitas seda tingimust Matsalu.

Seega need, kes soovivad oma erateel vallavalitsuse poolt pakutavat lumetõrjet ja vastavad seatud tingimustele, peavad selleks taotluse esitama. Esitada tuleb see vaid ühe korra. Nii varasemad taotlused kui ka uued taotlused kehtivad tähtajatult või kuni taotleja teavitab vajaduse lõppemisest.

Tähtaeg taotluste esitamiseks on tegelikult möödas. Matsalu selgitas, et sellegipoolest vaadatakse läbi kõik taotlused, mis vallavalitsusele ka pärast määruses kehtestatud kuupäeva on saadetud.

Hilisemate taotluste menetlus toimub üldise korra alusel, taotluse rahuldamisel tuleb aga arvestada, et teenus tagatakse esimesel võimalusel. Vallavalitsus ütles, et ei saa tagada, et teenuse osutaja töö logistiline ümberkorraldus toimuks kiiremini kui seitsme kalendripäeva jooksul.

Matsalu tõi välja, et taotluse menetlemisel kontrollitakse esmalt, kas kinnistul Eesti rahvastikuregistri andmetel elatakse ja kas kinnistul toimub korraldatud jäätmevedu. Samuti peab eratee vastama määruses esitatud nõuetele, et lumetõrje tehnika sinna mahuks. Samuti palub vald, et eratee ise ja selle ääres olevad takistused oleksid märgistatud.

Inimestest kahju

Argo Kalda teeb lumetõrjet alltöövõtjana osaühingule Landhe Trade kolmes Rapla valla piirkonnas. Ta rääkis, et enne hooaega tuli vallast kaart ja kiri, et tohib teha ainult neid teid, mis kaardil on. „Praktiliselt tühi leht,” kirjeldas seda kaarti Kalda. Tema sõnul olid kaardilt puudu sisuliselt pooled teed. Selline olukord on Kalda jaoks uskumatu.

„Inimesed on ju hädas,” ütles ta. „Vanasti oli nii, et kus on suits, sinna tuleb lükata,” rääkis ta. Inimesed olid prioriteet ja vähemoluliseks peeti seda, kas tegemist on erateega või mitte. Paratamatult võib tekkida kriitilisi olukordi, kus on vaja kiirabi või päästeameti abi. „Mul on inimestest kahju,” rääkis Kalda neist, kes suurest teest kaugemale jäävad. On nad ju samamoodi valla elanikud ja maksumaksjad.

Kalda viitas samuti sõnastuse muudatusele, mille vald eelmisel nädalal oma materjalides tegi. Seni oli öeldud, et need, kelle teid eelnevatel aastatel on lükatud, taotlust esitama ei pea. Vallavolikogu liikme Alar Mutli vahendusel saadeti omaltpoolt nimekiri varem lükatud teedest ka vallale.

„Tänase seisuga on juurde joonistatud hulga teid,” ütles Kalda eilse telefonivestluse ajal. Ta lisas, et samal ajal võeti isekeskis vastu ka otsus, et valla järele ootama ei jääda. „Lükkame ikkagi kõik teed lahti, mis meil teada on ja mida eelnevalt lükanud oleme,” võttis ta kokku.