Mart Tilk (50) on juhtinud Märjamaa valla spordikeskust üks aasta ja kümme kuud alates 2019. aasta aprillist. Selle aja jooksul on ta näinud hoonet kerkimas, jälginud seda protsessi iga päev ning korraldanud eelmise aasta augustis piduliku avamise.
Nüüd toimetab spordikeskus oma igapäevases rütmis, ent kuidagi ei saa mööda vaadata kooronaviiruse ohust. Tilk ütles, et õnneks on vähemalt tänase päevani see viirus spordikeskusest mööda läinud.
On neljapäeva, 14. jaanuari pärastlõuna Märjamaa valla spordikeskuse jõusaalis. Trenni teeb ainult üks inimene, ülejäänud saal on tühi. Kuigi praegust aega võib pidada koroonaajastuks, ütles Tilk, et ainult ühe inimese jõusaalis viibimine on haruldane. Tavaliselt on treenijaid seal rohkem. Lisaks kohalikele Märjamaa inimestele käib külastajaid ka Kohilast, Juurust, Harjumaalt ja kaugemaltki. Saal on avar, kindlasti Raplamaa suurim ja moodsaim jõusaal. Tilk tõi välja, et paljud harjutused, mida seal teha saab, on tehtavad iseenda keharaskusega. Nii on vigastuste oht väiksem. Ta käib seal ka ise treenimas. Iga päev just ei jõua, aga neli-viis korda nädalas ikka.
Spordihing
Mart Tilk on läbi ja lõhki spordihing ning seda lapsepõlvest saati. Pärit on ta Põlva külje all asuvast Mammaste külast. Esmased kokkupuuted spordiga just Põlvas tulidki. Nagu on lood iga poisiga Põlvas, kutsuti ka tema käsipalli trenni. Aga see oli ainult üks ala, millega ta tegeles. Hoopis paeluvamaks kujunes tema jaoks maadlus. Sellega tegeles ta pühendunult, kuid kasvueas tekkinud terviseprobleemid tõmbasid sellele kriipsu peale.
Kuigi nüüdseks on ta oma elu sidunud Märjamaaga, pole ka side Põlvaga katkenud. Seal elavad nii tema vanemad kui ka vend Arne. “Inimesed räägivad, et ma olen oma vennaga välimuselt väga sarnane ja kui ma Põlvas käin, siis teretatakse mind päris tihti,” rääkis Tilk. Üks asi, mis neid vennaga seob, on see, et nad mõlemad on töötanud vallavanemana. Arne tegi seda tööd Põlvas ja Mart Märjamaal.
Märjamaa alev ja vald olid eraldi omavalitsused, kui Mart Tilk 26-aastase noormehena alustas tööd Märjamaa vallavanemana. Aasta oli siis 1996 ning Tilk oli Eesti noorim vallavanem. Ta meenutas, et ettepaneku sellele kohale kandideerida tegid kaks meest, üks Varbolast ja teine Veliselt ehk üks ühest ja teine teisest valla otsast. Vallavanema ametit pidas ta Märjamaal kuni aastani 1999. Nüüd ütles Tilk, et poliitika oli üks periood tema elus, mis on praeguseks mööda läinud. Poliitikasse tagasi ta ei igatse ning jätab selle ala teistele.
“Minu elu”
Tööd jagub Märjamaa spordikeskuses kuhjaga. Ennelõunal toimuvad seal kehalise kasvatuse tunnid ning pärastlõunal ja õhtul tulevad sisse noorte ja täiskasvanute trennid. Tilk alustab tööpäeva spordikeskuses kella kaheksa paiku. Koos administraatoritega vaadatakse üle päevaplaanid ning vajadusel ka vahejuhtumid, mis eelmisel õhtul aset leidsid.
Kuni lõunani kulgeb töö suuresti arvuti taga, aga teine pool juba väljas. Praegusel ajal on näiteks tema ülesanne hooldada suusaradasid. Teinekord tuleb käia ka vallavalitsuses organisatoorseid küsimusi lahendamas. Õhtupoolikul saab ise trenni teha või siis aidata korve, võrke või väravaid üles seada. Vastavalt sellele, mis treening parajasti algab. Tööpäevale saab joone alla tõmmata kaheksa paiku.
“Ma ei tunne, et see oleks töö, sest mulle meeldib siin. See on osa minust. Lapsed on juba suureks kasvanud ja elavad oma elu. See siin ongi minu elu,” rääkis Tilk. Ta on nelja lapse isa – üks tütar ja kolm poega, kes on tänaseks päevaks kõik suureks kasvanud.
Pallimängudest toimuvad Märjamaa spordikeskuses korvpalli, võrkpalli, saalihoki, jalgpalli ja sulgpalli treeningud. Lisaks veel kergejõustik ja maadlus. Näiteks sulgpallitreeninguid ei olnud Märjamaal enne uue spordihoone valmimist üldse. Kõik need treeningud toimuvad lastele ning samade alade trennid on ka täiskasvanutele. Saalide täitumusega probleeme ei ole. Kõik ajad on täis, välja arvatud reedel. Siis on üks auk kella neljast seitsmeni, kui saal on vaba. Tilk ütles, et spordikeskuse rajamise käigus ei tundnud ta kordagi muret selle pärast, kas saaliajad saab täis või mitte.
Lepavõsa ja sile maa
Tilk asus Märjamaale elama 1996. aasta augustis pärast seda, kui ta oli sealtkandist leidnud abikaasa. Aga käinud oli ta seal varemgi. Kaheteistaastase poisina oli ta osalenud Märjamaal maadlusvõistlustel, kus ta sai oma kaalukategoorias teise koha. Märjamaa ja Põlva on geograafilisest küljest vaadatuna erinevad kohad. Põlvas on künkaid, mägesid ja orge ning Märjamaa on selle kõrval sile maa. Tilk ütles, et selle vahega harjumine võttis ikka omajagu aega.
“Mul on siia tulles meeles tunne, et ümberringi on ainult lepavõsa ja sile maa. Tegelikult pole hullu. Ka siinkandis leiab põnevaid pinnavorme. Mulle on väga südamelähedane suusatamine ja Järta terviserada. Tänaseks päevaks on Järta üks lahedama profiiliga radasid, kui rääkida suusatamisest,” lausus Tilk. Järta tervisrada on samuti Märjamaa spordikeskuse hoole all.
Spordialadest on lisaks maadlusele, käsipallile ja suusatamisele tegelenud Tilk veel näiteks jalgrattasõidu ja jooksmisega. Märjamaale elama asunud, oli tema soov asutada oma firma. TTÜ-s oli ta omandanud kõrghariduse rõivaste konstrueerimise erialal ning ettevõtlust tahtiski ta selles valdkonnas alustada. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta meeste- ja lasterõivaste disainerina Valgas. Küll aga ei saanud firma loomisest asja. Selle asemel asus ta vallavanemaks ning oma firma loomine jäigi esialgu unistuseks, kuid sai lahenduse OÜ Timberston Ehitus loomisega.
Üks armastus on tema jaoks alati olnud pallimängud. Põlvas elades mängis ta kolm aastat käsipalli, kuid Märjamaa kandis ega Raplamaal laiemalt seda ei harrastata. Nüüd täidab armastuse pallimängude vastu saalihoki. Märjamaa SK (hüüdnimi Herilased) meeskonnaga käiakse mängimas 35+ üle-eestilises liigas. Rapla maakonnas ollakse kolme tugevama võistkonna seas koos Rapla Kepiklubi ja Montonissaga. Trenni tehakse spordikeskuse saalis kaks korda nädalas ning sellele lisanduvad võistlused nädalavahetustel. Alates septembrist kuni märtsini on peaaegu igal nädalavahetusel võistlused.
Tribüünidel 900 pealtvaatajat
Ka Märjamaa spordikeskus võõrustab saalihokivõistlusi, ent mitte ainult. Alates augustikuisest avamisest on koroonapiirangud jätnud sügava jälje. Avamise puhul toimus suur Avis Utilitas Rapla mäng Tamsalu Los Toros/TalTechi vastu. Tribüünidel oli pealtvaatajaid nii palju, kui koroonapiirang lubas. Kuid rohkem üleriigilise tähtsusega suuri pealtvaatajatega võistlusi pole Märjamaal toimunud. Samas on kõik võimalused selleks olemas.
“Usun, et järgmiste võistluste toimumine on ainult ajaküsimus. Tingimused on meil Märjamaal väga head. Meil on olemas suur saal, majutus ja toitlustus. Kõik on ühe katuse all ja see muudab laagrite läbiviimise mugavaks,” rääkis Tilk. Juba on need võimalused üles leitud ka väljaspoolt Rapla maakonda. Märjamaal on treeninglaagris käinud nii saalihoki naiste koondis kui ka U18 noormeeste korvpallikoondis.
Kõnekas on ka see, et tribüünidele mahub kuni 900 pealtvaatajat. Teise korruse rõdu annab veel lisavõimalusi. Kui Märjamaa saalis veel suuri mänge tuleb, ei tohiks pealtvaatajate paigutamisega probleeme tulla.
Viirusest puutumata
Igapäevases kasutuses on ka spordikeskuse jõusaal. Nagu varem sai välja toodud, on tegemist avara ja suure ruumiga. Niipea kui Eesti valitsus sulges 2020. aasta lõpus Harjumaa jõusaalid, said Raplamaa jõusaalid tunda kasutajate arvu tõusu. Märjamaal ei ole tänase päevani olnud põhjust ametlikku piiri paika panna, et kui palju inimesi võib korraga saalis viibida.
“Kui jõusaalis on kolmkümmend inimest, on see juba päris piiripealne, aga sekkuda ei ole seni tulnud. Eelregistreerimist meil ei ole,” rääkis Tilk.
Kokku on Märjamaa valla spordikeskuses koos administraatorite ja koristajatega üheksa töökohta. Inimesi on mõnevõrra rohkem, sest administraatorid ja koristajad on osalise tööajaga. Covid-19 oma hirmutavat nägu veel spordikeskuses näidanud ei ole. Vähemalt ei ole teada, et ükski töötaja oleks nakatunud. Tilk ütles, et selle üle on hea meel ning viiruse hirmus ei elata. “Oleme aru saanud, et siia tulevad inimesed, kes tunnevad end hästi ja tahavad sporti teha. Köhivat ega haiget inimest me siin näinud ei ole. Inimesed käivad siin ikkagi tervist parandamas,” sõnas Tilk.
Spordiakadeemia
Rapla maakonnas on üheks aktuaalseks teemaks spordiakadeemia asutamine. Sellest on räägitud juba aasta aega ja võib-olla kauemgi. Tilk ütles, et Märjamaa valla spordikeskusel on olemas kõik tingimused, et seal võiks väljavalitavad noorsportlased treenida.
“Võtame näite, et sportlase treening toimub neljanda tunni ajal. Kooli ja spordikeskuse vahel on meil ainult üks uks. Samuti on söökla kohe siin kõrval. Omaette küsimus on akadeemia ülesehitus. Kes on tellija ja miks me seda teeme? Minu isiklik arvamus on, et praegusel kujul seda üles ehitada on väga suur väljakutse,” sõnas Tilk.
Ta lisas, et teatava tasemeni on noortesport Eestis organiseeritud hästi. Probleemseks kohaks kujuneb üleminek juunioriastmest täiskasvanute sekka. “Nii kaua kui ei ole inimest, kelle süda valutaks, kuidas akadeemia käima läheb, seni ma natuke selles kõiges kahtlen. Akadeemia on vajalik asi, aga osapooli, kellega on vaja kokkuleppele jõuda, on väga palju. Mina olen valmis Märjamaa poolt kaasa rääkima ja aitama, aga ülesanne on raske,” rääkis Tilk.
***
Mart Tilk ja temale esitatud kümme küsimust
Nimeta raamat, mis on jätnud sulle sügava mulje.
“Täie auruga”. Raamat jalgpallitreener Jürgen Kloppist.
Millistest allikatest loed uudiseid?
Võimalikult originaalallikast.
Nimeta kuulus inimene, kellega tahaksid koos õhtust süüa.
Iga inimene on teatud mõttes kuulus ja minu jaoks oleks huvitav õhtusöök pigem lähedaste inimestega.
Mis on su õhtune lemmiksnäkk?
Pähklid.
Nimeta riik, linn või koht maailmas, kus tahaksid kindlasti ära käia.
Tahaksin käia seal, kus keegi pole veel käinud.
Soovita head filmi.
Elu – see on parim film, kui sul on parim istekoht.
Kui sa saaksid elu lõpuni kuulata ainult ühte lauljat või bändi, siis kes see oleks?
Looduse hääled.
Kui raha ei oleks takistuseks, siis mida kõige rohkem osta tahaksid?
Kui poleks raha, poleks ka vajadust osta.
Millist sotsiaalmeediat kõige meelsamini kasutad?
Kõige meelsamini suhtlen otse inimestega.
Käes on laupäeva õhtu. Kas pigem jääd koju või lähed sõpradega välja?
Pigem jään koju koos sõpradega.
