Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem on teatavasti pärit Järvakandist ning elab seal tänase päevani. Ühtlasi on ta Kaitseliidu Rapla maleva toetajaliige.
Avalikes sõnavõttudes on ta korduvalt visanud nalja, et kui ta praeguses ametis lõpetab, tuleb Kaitseliitu kuulipilduri abiks. Raplamaa Sõnumitel avanes võimalus kindraliga vestelda laupäeval, 23. jaanuaril, kui Toosikannu puhkekeskuses oli Kaitseliidu Rapla maleva aktiivipäev. Jututeemaks kerkisid nii ajateenistus koroonaajastul kui ka mullamuttide püüdmine.
Kuidas on Covid-19 levik mõjutanud ajateenistust ja väljaõpet?
Ajateenijale on see teinud olukorra selliseks, nagu meie seda teha ei ole tahtnud. Meie soov on, et ajateenijad oleksid viis päeva nädalas intensiivses väljaõppes ja siis oleks neil vaba aeg puhata ning oma vastutus, et tulla tagasi väeosasse. Covidi ajal oleme pidanud tegema pikemaid isolatsiooniaegu sõltumata sellest, kas sa oled terve või mitte, koju me sind lasta ei saa. Seda nii eelmise aasta kevadel kui ka lõpus. Eilse seisuga (reede, 22. jaanuar – toim) olid 46 ajateenijat Covid-positiivsed. Praegu tegutseme sellise režiimiga, et ajateenija peab ühe korra kuus puhkusele pääsema. Rahul olen sellega, et eelmise aasta kevadel jõudsime Kevadtormiga ajateenistuse tsükli lõppu ja ajateenijad saavutasid nõutava taseme.
Kas koroonaviiruse tõttu võeti suvel ja sügisel vähem ajateenijaid kui tavaliselt?
Ei võetud. Saime oma arvud täis. Puudujääki ei olnud.
Kas õppused viiakse kõik läbi?
Jah, aga tihtipeale on mõni sõdur puudu, sest ta on isolatsioonis. Praegu planeerime Kevadtormi igal juhul läbi viia. Mitte küll sellises mahus nagu varem. Suures osas peame selle läbi viima keskpolügoonil, aga midagi jääb ka väljapoole. Täna ootame veel otsusega, kui palju saame kaasata reservväelasi. Tõenäoliselt küll midagi väga palju paremaks ei lähe. Kui haigestunute numbrid on sellised nagu nad on, siis saame kutsuda ainult kriitilise massi reservväelasi, keda meil vaja on.
Loetud päevad tagasi tegin intervjuu ühe Malis teeniva sõduri, Jaanus Smirnoviga, kes on Raplast pärit. Telefoni teel vestlesime. Seoses sellega küsin, kui kauaks see missioon planeeritud on?
Kui Mali missiooni alustasime, ütlesime, et teeme seda umbes kaks aastat. Nüüd on Riigikogu andnud mandaadi 2021. aasta lõpuni. Oleme arvestanud, et käesoleva aasta lõpuni teeme seda kindlasti ja kui parlament annab loa, siis ka järgmisel aastal. Väga palju sõltub prantslastest, kuidas nad ise seda teha tahavad. Nad on öelnud, et nad tahavad seda teha 2023. aastani.
Te ise olete Rapla maleva toetajaliige. Kui tähelepanelikult maleva tegemisi jälgite?
Pigem nii palju, kui sõbrad ja tuttavad sellest mulle räägivad või siis nii palju, kui maleva pealikuga suhtlen. Ei saa öelda, et ma oma maleva pealikuga rohkem suhtlen kui kõigi teistega. Pigem on minu jaoks kõik üks. Huvitavaid asju Kaitseliidus on nii palju, et oma kodumaleva jaoks eriti palju aega ei jää.
Te olete Järvakandist pärit. Kui tihti seal käite ja kui tihedat sidet selle piirkonnaga tunnete?
Ma põhimõtteliselt elan seal. Enamiku nädalavahetustest veedan ikka Järvakandis. Reedeti sõidan sinna. Kui on valgem aeg, siis olen ka nädala sees seal. Olen Järvakanti sisse kirjutatud ja seega võib öelda, et olen Kehtna valla mees.
Ajakirjandusest käis mõni aeg tagasi läbi lugu selle kohta, et üks teie hobisid on mullamuttide püüdmine. Kuidas sellega on? Jõuate sellega veel tegeleda?
2020. aastal püüdsin kinni viis mutti. Ainult viis. Varasematel aastatel on see number läinud saja juurde. Kui ta seal aiamaadel tegutseb ja inimestele närvidele käib, siis ma olen ikka neid kõrvaldanud. Ise ma nahka parkida ei oska ja kuna naha parkimine on kallis, siis sellel eesmärgil ma mutte ei püüa. Kaheksakümnendate lõpus osteti ENSV-s mutinahku kokku ja 1985. aastal viis üks ENSV kodanik kokkuostu peaaegu 5000 mutinahka. Minu puhul on see seotud aiamajandusega. Enda jaoks olen sellest teinud uurimisprojekti. Varasematel aastatel olen kõik kirja pannud – kas tegemist on emase või isase loomaga, kui pikk ta on, kui palju kaalub ja nii edasi. Umbes kahesaja muti kohta on mul selline statistika.
Kas võib öelda, et see on teie jaoks hobi?
Mitte aktiivne hobi. Aiamaal on neid vähemaks jäänud ja metsa all ma neid püüdmas ei käi.
Kui te pidasite Kaitseväe juhatajana oma esimese 24. veebruari kõne, siis rääkisite ühe ägeda loo, kus oli fraas, et “panime kuraditele kividega”. Kas te kõhklesite ka, et kas ikka tasub vabariigi aastapäeval sellist asja välja öelda?
See oli Hugo Saalise (Vabadussõja veteran – toim) lugu. See kuraditele kividega fraas… Selles ma ei kahelnud hetkegi. Iseasi oli, kas seda lugu üldse rääkida. Ütlen ausalt, ma ei oska kõnesid pidada, ma räägin lihtsalt lugu. Kui inimene on sedasi ilusasti öelnud, et panime kuraditele kividega, siis miks mitte seda edasi rääkida.
