Nüüdseks on Raplamaa Külade Liidu komisjonil teada, kuhu viiest ankeedi esitanud külast maakonna aasta küla tiitel läheb. Kuid ühe küla eluolu on meil veel tutvustamata ja see on Märjamaa vallas asuv Kivi-Vigala.
Küla tegemisi tutvustas meile Vigala osavallavalitsuse osavallavanem Priit Kärsna. Neli aastat sai Vigala osavalla moodustamisest mööda ja Kärsna on seda meelt, et tänaseks on vald võrdlemisi kokku kasvanud, info vahendamine toimib ja struktuur on paigas.
Küla ühe suure eelisena, peale selle, et Kivi-Vigalas on kool, lasteaed, staadion ja korralik infrastruktuur, näeb Kärsna asjaolu, et suurima panuse kogukonna toimimisse annab vabatahtlik töö. Muidugi on paljud asjad tehtud tänu riigi või valla rahale, kuid alati on seal taga ka inimeste enda aja panustamine oma küla heaks.
Põhikool on küla jaoks ühest küljest küll suur eelis, kuid samas ka murekoht, just selle koha pealt, et kauaks seda kooli on. Hetkel käib koolis 19 last, viis neist lõpetavad kevadel. Naljaga pooleks võib küll öelda, et praeguses viiruse levimise olukorras on see muidugi hea, laste hajutamisega mööda maja muret pole. Uusi lapsi aga juurde väga tulemas ei ole. Kivi-Vigala Pääsulinnu lasteaias on praegu 14 last (kokku on lubatud 18), kuid kevadel suurt lendu sealt peale ei ole tulemas.
“Need, kes maale kolivad, on enamik juba natukene vanemad inimesed ja kooliealisi lapsi neil pole. Või kui on, siis pannakse nad Pärnusse kooli,” sõnas Kärsna. Aga näiteks erivajadustega lastele oleks Kivi-Vigala kool just sobiv, saaks sisuliselt individuaalõpet.
Paljud kohad saavad lisaväärtuse vabatahtliku töö kaudu
Kui tuua aga välja, millised on Kivi-Vigala rahva jaoks olulised kohad, siis üks selline on keskväljak, mis valmis 2009. aastal. Sellegi valmimise juures oli suur roll ühel kohalikul inimesel, kes väljaku niimoodi projekteeris, et teerajad said sedasi paika, nagu inimesed olid seal käinud. Kärsna lisas, et tänasel päeval ei lõika seetõttu keegi seal üle muru.
Väljaku kõrval olev külamaja on nüüd seoses koroonaga saanud küll vähe kasutust, kuid muidu on seal peetud erinevaid sündmusi. Seal asub ka Kivi-Vigala ainus lavaga saal.
Kohalike initsiatiivil valmis uus bussipeatus, vana lammutati niimoodi maha, et vaid talad ja katus jäid, ning kaeti uue laudisega. „Inimesed tulevad päris hästi kaasa, kui küsimus on tegemises ja saab oma ümbruse ilusamaks teha,“ lisas Kärsna.
Kiitmist väärib Kärsna arvates ka kooli staadion, mis on heas seisukorras. Selle kõrval asub täismõõdus tänavakorvpalliplats, rannavolleplats ja õpilaste tehtud projektiga saadi sinna ka jõulinnak.
Väliüritused ja sport ongi need, mis kõige rohkem rahvast kokku toovad. Kärsna lisas, et kuigi spordiürituste auhinnaraha tuleb valla eelarvest, on nende ürituste taga hästi palju vabatahtlikku tööd.
Vabatahtliku tööga hoitakse korras ka jõeäärse kalapääsu juures olevat istumiskohta, kus on lõkkeplats ja vanast veskikivist laud. Tänapäevane kalapääs ise valmis KIK-i rahastuse toel 2018. aastal. Pais on seal olnud juba 14. sajandist alates ja Kärsna sõnas, et kalapääsu said nad tegelikult tänu kirikule. Rahastaja oleks hea meelega veneaegse tammi maha lammutanud, kuid selles kohas oli 14. sajandist peale asunud veski, mistõttu jõevett paisutati. Arvestades, kui vesine on Vigala kandis pinnas, arvatakse, et kiriku vundament seisab ilmselt puitparvede peal. Nii et veetaset alla lastes on oht, et kandvad konstruktsioonid kuivavad, pehastuvad ja kiriku seintesse tekivad praod või halvimal juhul vajub hoone kokku.
Sport toob inimesed välja ja paneb tegutsema
Paisjärv ise on aga populaarne koht, suviti käiakse seal ujumas ning nüüd on sellele rajatud ringne jäärada, kus uisutada. Lumi on ka väga hea isolaator, nii et vaatamata suurtele külmadele oli just viimane nädalavahetus olukord, kus jää lume all oli küll paks, kuid pealmine kiht lume all oli muutunud väga vesiseks. Kohalikud päästjad käisid siis lund lükkamas ja uisurajale vett peale laskmas. Kärsna lisas, et inimesi on neil külas vähe, nii et eraldi uisu- või suusarada mujale rajada pole mõtet, kuid kooli läheduses tasub see tänu kehalise kasvatuse tundidele ära. Eriti just sel talvel on talisuplus moodi läinud ja ka selle harrastajatele on paisjärvel oma jääauk olemas.
Talvisel ajal on populaarne koht ka kooli kõrval asuv mägi, mis on 2008. aastal veeprojektist üle jäänud pinnasest tehtud. Enne seda oli seal lage maa. Kuid pinnasematerjali ei kuhjatud lihtsalt kokku, vaid see tõsteti paika projekti järgi, mille üks geodeediks õppinud kohalik vabatahtlikus korras koostas. Töömaht tuli sama, mis lihtsalt pinnast kokku kuhjates, kuid tulemus on selline, mis kutsub nii kelgutajaid kui ka suusatajaid proovima.
Kivi-Vigala suurematest sündmustest võib välja tuua keskväljakul korraldatavad jaanipäevad, kus rahvamaja kollektiivid esinevad, mängitakse traditsioonilisi mänge ja õhtu lõpetatakse tantsuga. Märjamaa Folgi ajal on paar välikontserti samuti populaarsed üritused.
Spordiüritustest on tähtsamad vastlapäeva tähistamine kooli mäel ja augustis toimuv spordipäev staadionil, mis ligikaudu 200 inimest kokku toob. Üks kooli õpetajatest, Marko Kreuz, kes paar aastat tagasi pärjati Märjamaa valla aasta spordiedendaja tiitliga, korraldab ka rannavolle- ja tänavakorvpalliturniire.
Väljaspool spordiüritusi kasutatakse aktiivselt kooli võimlat ja ka lasteaia juurde lõid kohalikud jõusaaliruumi.
Teisteski külades, mis aasta küla tiitlile kandideerisid, tuli välja, et ega neil uutele tulijatele väga elamispinda pakkuda pole, ning parem lugu pole ka Kivi-Vigalas. Kolhoosiaegsetes majades on küll tühje bokse, kuid Kärsna ei usu, et maale kolijad nendes elada tahaks. Pärast küla peal tiiru tehes ühe müügis oleva maja siiski avastasime. Enamik kinnistuidki on endale omaniku leidnud.
Kui rääkida sellest, mida küla enda eluolu parandamiseks veel sooviks, siis seoses sellega, et Vana-Vigalas hakatakse kohe-kohe kergteed ehitama, on ka Kivi-Vigalas sellest juttu olnud. Kärsna arvates võiks aga seetõttu, et riigitee on niivõrd lai, kasutada sellist süsteemi, nagu taanlastel, kus kummipostidega eraldatakse riba teeäärest.
Üks soov on seotud aga hoopis Märjamaa vallaga. Hetkel on valla ehitusnõunik osalise koormusega tööl nii Märjamaal kui ka Vigalas, tehes lausa kuldaväärt tööd, kuid Kärsna sõnul on ta täiesti ülekoormatud, nii et ta leiab, et Märjamaa vallal võiks olla kas oma arhitekt või veel üks ehitusnõunik.
Lumised UFO-d ja tontlikud kujud
Tegime Kärsnaga mööda Kivi-Vigalat tiiru, alustades jalutuskäiku osavallavalitsuse juurest. Üks esimesi objekte, mis silma jäi, oli alles hiljuti valminud ringtee ja see on liikluse Kärsna sõnul palju rahulikumaks muutnud.
Külas on tänu külaelanikele ja omavalitsusele säilinud Omniva postkontor. Omniva on tahtnud seda küll korduvalt kinni panna, kuid koht siiski toimib, mis sest, et napid tunnid päevas. Kärsna sõnaski: „Kui mingi kriitiline arv punkte ja teenuseid on olemas, siis on ka inimesed olemas. Kui lasta asjadel isevooluteed minna, kaotab kokkuvõttes vald ka, maksumaksjad lähevad ära ja koht sureb välja.“
Tööl käivad paljud küll Kivi-Vigalast kaugemal, näiteks paljud õpetajad käivad Vana-Vigalas, Pärnus või Märjamaal. Üldse on Kärsna sõnul palju inimesi Märjamaale tööle läinud, sealhulgas vallavalitsusse.
Küla keskväljakust mööda minnes rääkis Kärsna, et tegelikult on selle platsi järgi näha, kuidas laste arv ajaga kahanenud on. Kümme aastat tagasi oli sealne mänguväljak ja rulapark tihedalt lapsi täis, nüüd on neid seal vähem, ainult suviti on rohkem.
Kuna lapsi on vähem, on ka osa lasteaia ruume muu otstarbe saanud, näiteks lasteaia köögist (nüüd teenindab neid kooli söökla) sai perearstipunkt, kus perearst on korra nädalas kohal ja ülejäänud aja pereõde. Samas majas asub ka raamatukogu ja eespool mainitud jõusaal.
Kooli ümber on ka umbes kilomeetrine suusaring, mis just selleks hetkeks taas küll värske lumekihi peale sai, nii et Kärsna vaatas, et ju tuleb taas Vana-Vigala vabatahtlikud päästjad oma mootorsaani ja rajamasinatega kohale kutsuda. Suusarada läheb ka üle kelgumäe, niimoodi, et ühe külje peal saab uisusammuga minnes koormust ka.
Ümber koolimaja on mõned discgolfi korvid, mis saadi Vana-Vigala poolt tehtud projektiga.
Üks looduskaunimaid kohti, kus nii talvel kui ka suvel ilus jalutada, on paisjärve, tehiskärestiku ja kiriku ümbruses. Kärestikku luues pandi jõkke ka voolukiiruse vähendamiseks voolurahustuskivid, mis hetkel lumekuhja all mõjuvad nagu väikesed UFO-d.
Parasjagu käis paisjärvel taas jää kastmine ühe Märjamaa päästekomando mehe poolt, et jää uisutamiseks korralikult sile oleks. Kärsna oli valmis ka meie jaoks jääauku taas lahti raiuma, et saaksime talisuplust proovida, kuid loobusime sellest ettepanekust.
Kivi-Vigala kirik on see koht, kus Kaitseliit alati koos kodutütarde ja puhkpilliorkestriga vabariigi aastapäeva ja võidupüha tähistab. Seoses kiriku ja kalmistuga ei saa mainimata jätta endist vallavanemat ja põhikooli direktorit Toivo Averini, kes Kärsna sõnul lausa elab töö juures, tulles hommikul vara ja minnes õhtul hilja. Peale kalmistu korrastamise ja puude langetamise on ta ka kooli majandusjuhataja.
Kiriku kõrval jäävad jalutajale kindlasti silma Merle Hindremäe valmistatud tsemendist tontlikud kujud, mis mõjuvad intrigeerivalt ja huvitavalt.
Kivi-Vigala külaga tutvumine näitas, et kuni on olemas tähtsamad asutused, nagu näiteks kool, lasteaed, raamatukogu, pood, postkontor ja perearstipunkt, siis elu püsib ja inimesed tahavad kodunt välja tulla ning omalt poolt panustada kodukoha heaolusse.
