Seinast seina portreemaalid inspireerivatest inimestest

Esmaspäeval, 1. veebruaril avas Jaak Kadarik Juuru rahvamaja teise korruse väikeses saalis portreede näituse “Seinast seina”. Kokku on seintel 21 guaššmaali, millelt vaatavad vastu inimesed, kelle looming on Kadarikku vaimustanud ja südame soojaks teinud. Näituselt leiab ka maale tema enda sõpradest, tuttavatest, perest ja autoportree.

Portreteeritavate valik on seinast seina, näiteks on piltidel Martin Luther, Põrgupõhja Jürka, Vladimir Majakovski, Aleksander Rodtšenko, Frida Kahlo, Toomas Kalve, Lennart Meri, Peeter Laurits, Margus Mikomägi. Esimesena valmis portree Albert Einsteinist. Portreede maalimisega alustas Kadarik alles eelmise aasta sügisel, nii et kõik näitusel olevad pildid on valminud viimase viie kuu jooksul ja kõige viimased tööd selle aasta alguses.

Piltide jõudmisel Juuru rahvamajja on oma osa selle juhatajal Terje Kauril, kes nähes Facebookis, et Kadarikul on midagi huvitavat valmimas, küsis temalt, kas tal oleks midagi näitusele anda. Ja väga sobivalt oligi, täpselt nii palju, et kattis ruumi seinad ära ja sobitus ka oma musta-pruuni-valge koloriidiga ruumi toonidega. Vaatajale jääb mulje, nagu need pildid olekski just selle ruumi jaoks loodud.

Kadarik sõnas näituse avamisel oma pilte vaadates, et mõni neist on valminud väga kiirelt ja kergelt, mõni teine on aga jäänud toppama ja võtnud aega. Osutades Põrgupõhja Jürka pildile, sõnas ta, et see pidi algul olema Riho Sibul, kuid pilt ei sujunud kuidagi ja nii sai temast Jürka. Maale üles pannes arvas Kadarik, et Jürka kõrvale sobiks Martin Luther, tahtis ju Jürkagi õndsaks saada.

Margus Mikomäest on näitusel lausa kaks pilti. Esimene valmis Kadarikul netist leitud foto järgi, kuid tundes, et see ikka ei saanud piisavalt hea, käis ta ise Mikomäge pildistamas ja selle järgi valminud maal on tema enda arvates selline, kus ta tabas portreteeritava olemust.

Näituse külastajatele ütles Kadarik, et paljusid neistki tahaks ta maalida ja et kui nüüd nädala pärast pensionipõlv pihta hakkab, küll ta siis hakkab uusi pilte maalima. Mõtetes mõlgub tal plaan nüüd paastuajal hakata maalima Raplamaa vaimulikke.

Praeguseks on peale Juuru rahvamaja (kus näitus on üleval kaks kuud) soovinud Kadariku pilte näituseks Rütmani galerii, Rapla keskraamatukogu, Märjamaa rahvamaja, Türi kultuurikeskus ja eragalerii Paides.

Enda lemmikutest tõi Kadarik välja Frida Kahlo ja Vladimir Majakovski, kelle maalide juures ta on enda arust saavutanud sedasorti visandliku ja julge joonega käekirja, millega ta tahaks edaspidi jätkata.

Olles muidu fotograaf, sai Kadarikul ühel hetkel inimeste pildistamisest villand ja teda paelusid puude ja põõsaste talvised võrad. Nüüd on aga inimene tema jaoks taas põnevaks muutunud ja peale portreede plaanib Kadarik aasta lõpus avada ka aktimaalide näituse.

„Inimese maalimine on põnev, kuna ma ei tea kunagi, kuhu välja jõuan (nagu juhtus Põrgupõhja Jürkaga). Ta on küll mul fotona ees, kuid ma lähen nagu tundmatule maale ning avastan ja kaardistan seda. See pilditegemise protsess on nii põnev, põnevamgi kui pilt ise,“ sõnas Kadarik.