Naised. Ja teised

Märt Kubo

Norra peaminister Erna Solberg on ametis olnud 2013. aastast. 24. veebruaril sai ta 60-aastaseks. Tema ametiõde Taanis Mette Frederiksen (s. 1977) valiti riiki juhtima 2019. aastal. Sanna Marin (s. 1985) on Soome peaminister aastast 2019. Kaja Kallas (s. 1977) juhib riiki veidi üle kuu. Rootsi järgmine kroonitud pea on tõenäoliselt kroonprintsess Victoria. Euroopa varjatud valitseja Angela Merkel (s. 1954) on liidukantsler 2005. aastast. Äsja sai ta Maarjamaa Risti I klassi kavaleriks.

On see Põhjamaade omapära? Kas aeg soosib naisi? Või ehk ongi nii, et naised on targad ja tarmukad, töökad ja hoolivad. On alati olnud. Üha enam inimesi usaldab neid ja annab oma hääle valimistel. Nii ja naa. Teataval määral on tegemist ajastu iseärasusega. Vaevalt, et mehed alla on andnud. Arengud pole sirgjoonelised. Aga naised seisavad enda eest julgemalt, toetavad üksteist.

Vaatan tihti TV-st muusikakanalit Mezzo ja mõnda teist klassikalisele muusikale rajatud kanalit. (Pole üldse kallis lõbu.) Sümfooniaorkestrites on naised lisaks viiulile ja flöödile, mida nad ikka on mänginud, üha sagedamini hakanud silma metsasarvega, kontrabassiga, fagotiga, trombooniga, isegi tuubaga. Olen sattunud kuulama naissolisti mängitud trompetikontserti, tehniliselt keerukat, aga eriliselt kauni tooniga esitatult. Noor ja väga ilus naine oli. Muusikuna tippu jõudmine nõuab lõputut pühendumist ja harjutamist, isiksuseks saamist.

Jah, muidugi sport. Seal ei ole enam meeste alasid. Kui jalgpall naiste esituses on kirglik ja meeldib, siis hoki osas olen reserveeritum. Minu lemmik oli pikka aega Pärnust pärit vutitäht Anastassia Morkovkina, kel oli jumalikku sädet.

Kuid mis me kaugelt otsime, Raplamaa ettevõtlikud naised teevad tegusid. Varsti on NÖFF ja kiirustame kinno (kui piirangud ei sega).

Ja need teised asjad

See talv tuli teistmoodi. Lund sai ohtralt. Tammemäe uue lauluplatsi nõlv oli koolilastest tulvil. Saab kiita õpetajaid, vist Kesklinna koolist, kes iga hea suusailmaga tõid õpilasi värske õhu ja suusatamise juurde. Eriti meeldis see, et õpetaja ei seisnud stopperiga raja ääres ega utsitanud kiirust taga ajama, vaid seletas nippe ja oskusi, kuidas püsti jääda, keha hoida. On ju noorte suusatamisoskus roostes, vihmaste ja lumevaeste talvede tõttu. Nägin ehedat rõõmu, noored nautisid lund ja külma. Märkasin ka, et noored kannatavad külma hästi, mõned olid üsna hõredalt riides. Läheneme Põhjamaa tavadele, kus ülemäärane poputamine pole tava.

Ja veel. Sügisel ja kevadel olen näinud õpilasi üksi või mitmekesi jooksmas Tammemäe kandis, käes paber, mida nad aeg-ajalt uurivad. Küllap on orienteerumismäng. Igaüks teeb nii, kuis suudab ja soovib. Aga nad liiguvad. Nad on värskes õhus. Aitäh, õpetajad!

Sooja südamega lugesin teateid vabatahtlikest noortest, kes läksid appi haiglatesse ja hooldekodudesse. Esimesed tulijad tegid head tööd Raplas, said kiita ja kogemusi. Praegu ei edene kuidagi massiline süstimine. Kulla ministeeriumirahvas! Pika jutu asemel, mida raadios veeretate, kutsuge appi noored logistikud ja meedikud koolidest. Ja te näete, kuidas masinavärk läheb käima.

Selge see, et rõõmu aina pikemaks venival painaval koroonaajal tõi poliitilise pinge leevenemine USA-s. Tume rahulolematus ei kao veel niipea, kui üldse, aga demokraatia ei ole enam ohus. Tervemõistuslikul riigijuhil ei ole asja Põhja-Korea diktaatori juurde, nagu Trump seda tegi.

Valitsuse vahetus puhastas tublisti õhku ka siinmail. Rahva ootused kriisi ületamiseks on kõrged, kuidas lootused täituvad, see sõltub valitsuse tarkusest ja töövõimest. Aga kindlasti ka otsustavusest. Valitsus on noor ja seal on uusi tulijaid. Vähem tuimust ja kõrkust, enam talupojatarkust ja väärtuspõhist poliitikat.

Lõpuks ka üks halenaljakas seik. Eestimaa toidutootjaid tutvustavas telesaates Raplamaalt näitas Angelica Udeküll, kuidas valmib kartulivorst, selle paiga üks iseloomulik hõrgutis. Ega seal suurt tarkust polnud: vaja läks häid soolikaid, kartuleid, liha, soola ja pipart ning tublisti kogemust. Ühel päeval jäi mu pilk poes peatuma pakendil „Kartulivorst põdrasingiga”.

Kodus vaatasin teavet vorsti sisu kohta. Uskuge või mitte, aga siin see on: kartul 75% (EE), sealiha 14% (EU), sibul, põdralihasink, sool, sojavalk, stabilisaatorid E451, E452, paksendaja E407, maltotekstriin, glükoos, veiseliha valk, must pipar, antioksüdant E316, lõhna- ja maitseained, sh suitsuaroom, lõhna- ja maitsetugevdaja E635, suitsutuspreparaat, suhkur, paprika, pune, majoraan, dekstroos, säilitusaine naatriumatsetaat, seasooled. Uhh!

Ostke kartulivorsti ikka Raplamaa tootjatelt, eelistatult perenaistelt, keda tunnete.