Rapla uue hooldekeskuse rajamisel kaasatakse erakapitali

Möödunud aasta jaanuaris kiitis Rapla vallavolikogu heaks Rapla vallavalitsuse ja Raplamaa Haigla vahelise koostöölepingu, mille eesmärk on rajada kontsessioonihanke abil hooldekeskus Alu tee äärde. Sellega võeti suund erakapitalil baseeruva hooldekeskuse rajamiseks.

Teema tuli uuesti päevakorda möödunud neljapäeval toimunud volikogu istungil, kui vallavalitsus soovis volikogu protokollilist otsust kontsessioonihankega edasiminemiseks.

Vallavanem Meelis Mägi ütles, et juba mõnda aega ollakse seisus, kus pall on piltlikult öeldes Rapla valla käes olnud. Notariaalne koostöölepe sõlmiti möödunud aasta jaanuaris. On moodustatud ka kuueliikmeline kontsessioonihanke komisjon, kuhu valla esindajatena kuuluvad Alar Mutli, Meelis Mägi ja Andrus Tamm. Selleks, et teemaga edasi minna ja hakata välja töötama detailseid hankedokumente, on aga vaja volikogu heakskiitu olulisemate põhimõtete osas.

Need põhimõtted näevad ette, et hooldekeskuse rajamiseks ei kasutata valla eelarve vahendeid. Samuti seda, et leping kontsessionääriga on tähtajaga 15 aastat ning vallal on võimalik osta teenuskohti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse jaoks. Mägi ütles, et kohtade arv, mida vald soovib, pannakse paika hiljem detailsete dokumentide koostamise käigus ja ei ole praeguses etapis oluline.

Mägi täpsustas, et hooldekeskuse rajamine ei puuduta teisi sotsiaalteenuseid, näiteks päevakeskuse teenust. Selle osutamist jätkab vald oma kinnistutel ja olemasolevates hoonetes. Vallavalitsuse selge soov on kontsessioonihankega edasi minna. Mägi toonitas ka seda, et enne hanke väljakuulutamist tuuakse detailsed hankedokumendid uuesti volikogu ette kooskõlastamiseks.

Aare Heinvee väljendas nõutust, miks volikogult nõusolekut küsitakse, kui varem on juba kontsessioonihanke osas kokku lepitud. Vallavanem selgitas, et eelmisest sügisest saati on rohkemal või vähemal määral laual olnud ka teised alternatiivid, peaasjalikult võimaluse näol, et vald ehitaks hooldekeskuse ise. Seega soovib vallavalitsus volikogu kindlat seisukohta, kuidas edasi minna.

Eelarve- ja arengukomisjoni esimees Andrus Tamm ütles, et teemat arutati informatsioonina. „Mõistlik otsus ja sellega võiksime edasi minna,” lisas ta.

Põhjalikult ja korduvalt on hooldekeskuse rajamisse puutuvat arutatud sotsiaal- ja tervisekomisjonis. Selle esimees Alar Mutli tõdes, et viimane kord enam tõsist debatti ei tekkinud. Komisjoni poolt on vaikiv nõusolek toetada vallavanema esitatud põhimõtteid.

Sõna võttis ka Väino Sassi, kelle hinnangul on vale hooldekeskus päevakeskusest eraldada. Ta leidis, et üldhooldusteenusel olevate inimeste jaoks on päevakeskuses oma eakaaslastega lävimine hea viis kogukonna tegemistest osa saada. Ta ütles, et tihti mõõdetakse asju ainult rahas ja inimlik aspekt jääb tagaplaanile. „Väärikas vananemine ei ole ainult üldhooldekodu teenusel olemine, vaid võimalus olla kogukonnaga mingisuguses suhtes,” lisas Sassi.

Mutli sõnul on arutatud võimalust päevakeskuse teenus erakapitalil baseeruvasse hooldekeskusesse kaasata, kuid selleks pole head võimalust leitud. Need on kaks eraldi teenust. Samas tõi ta välja, et see ei tähenda, et üldhooldusteenusel olijatel ei peaks vaba aja sisustamise võimalusi olema.

Pärast põgusat arutelu pandi põhimõtted hääletusele. Istungil osalenud 23 volikogu liikmest 15 olid poolt, viis vastu ja kolm jäid erapooletuks. Selle tulemusega kinnitati hooldekeskuse rajamise põhimõtted. Hanke jaoks on vallavalitsus planeerinud selle aasta II kvartali.

Hinnatõusu pidurdamisele aitab kõige paremini kaasa konkurents

Vallavanem Meelis Mägi selgitas, et hooldekeskuse rajamiseks on olnud kaks võimalust. Esimene neist oleks see, et vald võtab laenu ja ehitab hooldekeskuse omavahenditest, jäädes seda seejärel ka ise haldama. Teise võimaluse puhul loob vald tingimused erakapitali kaasamiseks hooldekodu rajamisel kontsessioonihanke teel ja tagab omale vajalikud kohad. „Seatud eesmärki, et Rapla linna ja valla elanikud saaksid oma lähedase paigutada ööpäevaringsele hooldusele Raplasse, täidavad mõlemad,” sõnas vallavanem.

Erakapitali kaasamise eelised seisnevad tema sõnul selles, et ööpäevaringne hooldus on muutunud turupõhiselt tegutsevaks ettevõtluseks. „See võimaldab valla omavahendeid kasutada valdkondades, kus erakapitali kaasamine pole võimalik,” lisas ta. Vajalike kohtade sisseostmisel on koormus valla eelarvele väiksem kui ise teenuse osutamiseks uue hooldekeskuse rajamisel.

„Palju räägitakse ettevõtluse toetamisest. Kaasates kontsessionääri ööpäevaringse hoolduse korraldusse, toetame ka eraettevõtlust,” jätkas Mägi.

Selle võimaluse kasutamisel on aga muret tuntud kohatasu kujunemise pärast. Vallavanem selgitas, et kontsessioonihankega tagatud kohtade hind kujuneb lähtuvalt hanke tulemusest. Hankes on võimalik määrata ka tingimused, mille alusel vald vastavalt vajadusele lisakohti osta saab. „Alati jääb viimaseks võimaluseks soetada kohti turuhinna alusel vastavalt vabade kohtade olemasolule,” ütles Mägi.

Ta selgitas, et hinna ja kvaliteedi suhet ei määra omandivorm, vaid konkurents. „Nii majandus- kui ka personalikulud ei sõltu omandivormist, need on samad. Küll saab aga madalamat kohatasu pakkuda mahu kasvades. Kohatasu kasv on üsna iga-aastane nähtus nii omavalitsuste kui ka eraomandis olevates hooldekodudes ja omavalitsus tasub puudujääva kohatasu ka praegu nii enda kui ka eraomandis olevates hooldekodudes olevate inimeste eest, kes seda ise ei suuda teha,” sõnas Mägi.

Vallavanema seisukohast aitab hindade tõusu pidurdamisele kõige paremini kaasa konkurents ja kohtade arvu kasv piirkonnas. „Nende valla inimeste puhul, kes ei suuda omavahenditest kogu kohatasu maksta, jääb see kohustus endiselt omavalitsusele ja mahu kasvades on lootus, et see hind on nii inimesele kui ka KOV-ile võimalikult soodne,” ütles Mägi.