Reedel, 26. veebruaril toimus veebikeskkonnas avaseminar, millega lükati käima Raplamaa teenusteuuring. Lahtikirjutatult on tegemist “Rapla maakonna avalike ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega kohandamise võimaluste uuringuga”, mille viib läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) eesotsas Veiko Sepaga.
Kohalike teenuste kadumine on olnud probleemiks nii Raplamaal kui ka Eestis laiemalt. Suletud on nii pangaautomaate, kontoreid kui ka infotehnoloogia ettevõtete esindusi. 2020. aasta veebruaris suleti Raplas SEB panga kontor, millele eelnes aastate jooksul pangaautomaatide sulgemine. Käesoleval aastal pandi kinni Rappeli keskuses asunud Telia esinduse kontor. Võib öelda, et selliste teenuste kadumine on puudutanud kõiki piirkonna elanikke.
Käima lükatud teenusteuuringu eesmärk on välja selgitada, milliseid teenuseid tuleks Raplamaal tihendada või optimeerida. Veiko Sepp selgitas: “Uurime asukohapõhiste teenuste – see tähendab selliste teenuste, mida osutatakse kindlas asukohas paljudele inimestele – paiknemist käesoleval ajal ning võttes aluseks rahvastikuprognoosid, hindame ja teeme ettepanekuid selle osas, kas teenuste võrgustikku tuleks tihendada või optimeerida.”
Protsessi on kaasatud ka kõik neli Raplamaa valda – Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla. Nende huvides saab olema uuringu tulemuste kasutamine, kui see valmib. Sinna läheb aega veel peaaegu poolteist aastat. Uuringu lõplikku versiooni esitletakse praeguse plaani järgi 15. mail 2022.
Uuringu objektiks on ligikaudu 40 erinevat teenust. Näitena võib välja tuua hariduse, raamatukogud, tervishoiu ja isegi elektriautode laadimispunktide võrgustiku. Raplamaa Omavalitsuste Liidu arendusjuht Tavo Kikas ütles, et uurima hakatakse kõiki olulisi avalikke ja erateenuseid.
Kui Raplas asunud SEB kontor ja Telia esindus kinni pandi, kõlas ühe põhjendusena, et kliendid kasutavad teenuseid internetis. Kui palju aga puudutab Raplamaa teenusteuuring kiire interneti levikut maakonnas?
“Interneti kiiret levikut kajastame niivõrd, kui see on oluline alternatiivsete kättesaadavuse lahenduste loomisel nendele teenustele, mis tavapäraselt on eeldanud kohale tulemist, kuid kus teenuste osutamine e-teenuste vormis on võimalik. Teenuste osutamise kuluefektiivsus – kas töötajate ja kontori ülalpidamiseks on piisavalt kliente – on oluline argument järelduste tegemisel,” rääkis Sepp.
Raplamaa teenusteuuring on üleriigilise uuringu jätk. Eesmärk on leida rahvastikuprognoosist tulenev tulevikuvaade, milliseid teenuseid ja mis ulatuses oleks Raplamaa elanikel vaja. See saab olema teaduspõhine alus kohalikele omavalitsustele, kuidas pakutavaid teenuseid tulevikus paremini planeerida. Uuringu tellija on Raplamaa Omavalitsuste Liit ning see läheb maksma 28 560 eurot.
