On üksikuid koole, mille töötajad on end väga aktiivselt vaktsineerida lasknud, kuid koolitöötajate aktiivsus koroona vastu vaktsineerimisel on maakonnas pigem ebaühtlane.
Üldhariduskoolide töötajatel on olnud võimalus tänaseks kätte saada esimene koroonavaktsiini süst. Koolijuhtide vastustest selgus, et vaid üks kool maakonnas saab näidata 90% vaktsineerimisaktiivsust, valdavalt on näitajad 60-70% ning on ka koole, kus vaktsineerimas otsustas käia alla poole kollektiivist.
Uurisime vaktsineerimise kohta igast Raplamaa koolist, kuid kõikidest vastust ei tulnud. Mõned üksikud koolijuhid jätsid kirjale sootuks vastamata ning mõned loobusid kas täpse arvu ütlemisest või selgitasid soovi selle kohta infot mitte jagada. Rapla gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar selgitas, et riigigümnaasiumis nii täpseid andmeid üldse ei kogutud ning tema ei oskagi öelda, kui paljud koolipersonalist vaktsineerimas on käinud. „Andsime võimaluse kõigile ja loodame, et kõik seda võimalust ka kasutasid,” ütleb ta.
Rapla Kesklinna kooli direktor Tõnis Blank ütles, et koolis on töötajaid kokku 80 ning 24. veebruari kollektiivse vaktsineerimise nimekirja sai kirja 57 nime. See teeb ümmarguselt 71%. Kolm õpetajat on üle 70 aasta vanad ning nemad ootavad Pfeizeri vaktsiini. Seni on võimalik olnud vaktsineerida AstraZeneca vaktsiiniga.
Päris täielikku ülevaadet direktoril vastamise ajal ei olnud, kuna osa töötajaid, kes ei olnud 24. veebruariks veel otsustanud, kas vaktsineerida, said end hiljem Rapla haigla registratuuris vaktsineerimisele registreerida. Kui paljud seda võimalust on kasutanud, ei ole teada. „Pildi teeb segasemaks see, et meiega koos võisid vaktsineerida ka need, kes töötavad koolis, aga pole meie palgal, näiteks söökla töötajad. Söökla töötajaid oli nimekirjas kolm,” ütleb Blank.
Alu kooli ja lasteaia direktori Ülle Riisalu sõnul on 33 töötajast vaktsineeritud 12. See on 36%. Kaiu põhikooli direktor Hannes Vald toob välja, et kooli kollektiivist on vaktsineeritud 77%. Rapla Vesiroosi kooli töötajatest on vaktsineeritud 62 inimest, kuid direktor Jaan Reimundi sõnul on vaktsineerimine alles pooleli. Hetkeseisuga on vaktsineeritud 76% kogu kollektiivist. Juuru kooli direktor Kalle Kõiv ütleb, et temale teadaolevalt on vaktsineeritud 13 õpetajat 24-st. Kabala lasteaias-põhikoolis on vaktsiinisüsti saanud 25 inimest 39-liikmelisest personalist, selgitab direktor Margo Hussar.
Rapla täiskasvanute gümnaasiumi kollektiivist on end vaktsineerida lasknud suisa 90%, ütleb direktor Vello Kübar. Kooli õpetaja Kristi Luik sõnab, et tema jaoks tuli vaktsineerimise otsus väga kergelt: „Ma tänases olukorras näen, et see on vajalik.” Luik selgitab, et ta on lugenud teaduslikke artikleid ning uuringuid, arvamuste lugemisest on ta hoidunud. „Meie koolis käivad inimesed üle kogu Eesti ning igas vanuses. See on kindlasti üks tegur, miks nii paljud on end vaktsineerida lasknud,” usub ta.
Märjamaa gümnaasiumi direktori Kalle Uusmaa jagatud info kohaselt on tänaseks vaktsineeritud natuke üle poole kooli personalist. Kivi-Vigala põhikooli direktori Priit Kärsna sõnul on tema teada 17 töötajast vaktsineeritud 10. Vana-Vigala põhikoolis on arvud direktor Margit Liira sõnul järgmised: koolis töötab 34 töötajat ning vaktsineeritud on neist 18, mis teeb pisut üle poole töötajatest. Kaks töötajat on üle 70 aasta vanad ja ootavad sobivat vaktsiini. Valgu põhikooli-lasteaia 25 töötajast on esimese süsti saanud 17, on andnud teada direktor Ants Riismaa. See teeb 68% töötajatest.
Järvakandi kooli direktor Aet-Triin Vasnu ütleb, et nende koolis on kokku 29 töötajat, kellest 25 on saanud esimese süsti. See teeb 86%. Valtu koolis on direktor Andres Saksi sõnul 25 töötajast vaktsiini saanud 16, kuid temale teadaolevalt peaks kolmel veel süsti saamine ees olema. Kui need kolm oma süsti ka saavad, on vaktsineerituid kokku 19 ja seega 76% kollektiivist. Eidapere kooli-lasteaia kollektiivist on 31 töötajast esimese vaktsiini saanud 20 inimest. Direktor Riina Tomingas toob välja, et oma perearsti kaudu on saanud vaktsiini viis töötajat, teised käisid ühisel süstimisel Raplas. Kohila mõisakooli direktor Anu Nigesen andis teada, et nende töötajatest on vaktsineerimisega olnud nõus suurem osa.
Kutsekoolideni vaktsineerimine veel jõudnud ei ole ning seda kinnitavad ka maakonna kutseharidusasutused. Vana-Vigala TTK direktor just seda sedastabki, et nad on alles ootel. Kehtna kutsehariduskeskuse arenguosakonna projektijuht Mariliis Vest kinnitab sama, kuid toob välja ka, et nende kollektiivist on saanud siiski kaheksa töötajat juba erinevatel põhjustel vaktsiini kätte. Kokku on kollektiivis 63 töölepinguga töötajat, vaktsiini saamise soovi on avaldanud neist 33. Vesti sõnul on kollektiivis veel ka 38 inimest, kes töötavad koolis näiteks töövõtulepingu alusel. Nende seast on soovi avaldanud 16 inimest.
Kui ise perearstikeskusesse tulla ei saa, siis koju vaktsineerima ei tulda
Aina usinamalt saavad riskigruppi kuuluvad üle 70-aastased inimesed kõnesid, mis kutsuvad neid perearstikeskusesse koroonavaktsiini saama. Mis juhtub, kui eakal inimesel ei ole võimalik omal jalal perearstikeskusesse tulla?
Põhjuseid selleks võib olla mitmeid. Vahel takistab tervislik seisund, teinekord võivad libedad teed olla takistuseks. Rapla perearstikeskuse perearst Andres Lasn selgitab, et kui inimene on neile öelnud, et tal ei ole võimalik perearstikeskusesse tulla, siis teda nõustatakse ning uuritakse võimaluste kohta. Näiteks küsitakse lähedaste kohta, kes võiksid transporti pakkuda.
„Kui lähedased puuduvad, üritame inimest abistada ja suunata valla poole, et sotsiaaltransport kokku leppida. Kui inimene sealt ka transporti ei saa, siis märgime enda jaoks üles, et inimene küll soovib vaktsineerida, aga transpordi puudumise tõttu hetkel ei saa,” ütleb Lasn.
Rapla vallavalitsuse meediaspetsialist kinnitab, et sotsiaaltranspordi korraldamine vaktsineerimise jaoks on tõepoolest võimalik, kuid seni selleks vajadust olnud ei ole.
Kodudes kohapeal ei vaktsineerita. Seda takistavad nii vaktsiini säilitamistingimused kui ka asjaolu, et vaktsiinid ei võimalda lahustamist ehk ühes ampullis on alati mitu doosi. Samuti tõdeb Lasn, et praegu on juba perearstide tööpäevad väga töömahukad. Jõudlust kodudes käia ei ole.
„Planeerime kindlasti nendele inimestele hilisemal ajal uuesti helistada, et nende võimalusi uuesti täpsustada,” kinnitab Lasn.
Perearst: tõsiseid vaktsiini kõrvaltoimeid esinenud ei ole
Rapla perearstikeskuse perearst Andres Lasn jagab oma kogemust: „Minul tekkis pärast 1. doosi samuti süstekoha valu ja turse 2-3 päeva vältel ja pärast 2. doosi umbes 4-5 tundi kestev ajutine üldise enesetunde halvenemine koos iiveldusega, mille leevendamiseks pidin tegelikult lihtsalt natukene ootama.”
Rapla perearstikeskus on alates jaanuarist vaktsineerinud nii tervishoiutöötajaid kui ka SARS-CoV-2 nakkuse riskirühma inimesi ning perearstidele teadaolevalt ei ole esinenud eluohtlikke või muid tõsiseid kõrvaltoimeid, ehk selliseid, mis vajaks näiteks haiglaravi või millel oleks pikem ajaline kestus. Hetkel on Rapla perearstikeskus saanud vaktsineerimiseks terviseametist ainult Pfizeri vaktsiini Comirnaty, AstraZeneca vaktsiini ei ole selles keskuses kasutatud.
Lasn selgitab, et kõrvaltoimed, mis ei ole haruldased ega eluohtlikud, võivad kaasneda iga ravimi tarvitamisel. „Sama lugu on ka Pfizeri vaktsiiniga, väike osa vaktsineeritutest on meile tagasisidestanud, et jah, neil on esinenud kas süstekoha punetust ja/või valulikkust, samuti on ette tulnud umbes ühepäevaseid palaviku episoode kuni 38ºC,“ ütleb Lasn.
Kõik sellised kõrvaltoimed on olnud perearsti sõnul isemööduvad ning ei ole vajanud perearstikeskuse lisasekkumist peale nõustamise ning mõnikord ka ärevuse vähendamise.
„Praktikas näeme, et eakamad inimesed, kellel on olulised kroonilised haigused ja palju ravimeid, taluvad vaktsiini isegi paremini kui noored ja terved,“ kirjeldab Lasn. Immuunvastus on aga arsti kinnitusel kõikidel sarnaselt tugev, kui just inimene ei tarvita selliseid ravimeid, mis immuunsust pärsivad.
On olemas tahe ja tööjõud, aga puudub vaktsiin
Esmaspäeval jõudis Rapla perearstikeskusesse Pfizeri vaktsiin.Terve selle nädala tegeletakse Rapla perearstikeskuses Pfizeri vaktsiini Comirnaty dooside süstimisega, ütleb perearst Andres Lasn. Arst selgitab, et jätkuvalt vaktsineeritakse COVID-19 riskirühma inimesi ning harvadel juhtudel ka arstliku otsuse alusel nimekirjaväliseid inimesi, kelle terviseseisund on tegelikult halvem, kui puhtalt üht nimekirja vaadates võiks aru saada. „Ligikaudu 400 inimest on ootamas 2. doosi ja peaaegu 200 inimest saab kätte 1. doosi,” ütleb ta.
Millal jõuab Rapla perearstikeskusesse järgmine tarne ning kui suur see on, seda infot nemad ei tea. Küll aga annab Lasn teada, et perearstikeskus on end vabatahtlikult üles andnud ka teiste vaktsiinide saamiseks, kuigi siiamaani ei ole teada, kas ja millal võiks nad saada süstida Moderna või AztraZeneca vaktsiini.
„Meil on olemas nii tahe kui ka tööjõud ehk väga tublid pereõed, aga mida pole, on vaktsiin. Olemasolevate vaktsiinide logistikast ja kätte saamisest võib teinekord kirjutada omaette loo ehk sisuliselt hoiame sarnaselt teiste perearstikeskustega viimase hetkeni hinge kinni, kas ikka saame meile lubatud vaktsiinidooside kogused kätte või mitte,” kirjeldab ta.
Haiglas vaktsineeritakse teisi sihtgruppe
Rapla haiglas on juba alates jaanuarikuust vaktsineeritud eakaid patsiente õendusabiosakonnas ja haigla oma töötajaid, kasutades Pfizeri ja BiNTchi vaktsiini Comirnaty, selgitab haigla juht Pille Mukk.
„Üldhariduskoolides töötavate inimeste ja lasteaedades töötavate inimeste jaoks oleme üle 70-aastaste grupis saanud antud vaktsiini kasutada vastavalt nende inimeste arvule, s.o 30 doosi Pfizeri vaktsiini tänaseks,” ütleb ta.
Haigla juhi sõnul on hetkel pooleli maakonna sotsiaaltöötajate vaktsineerimine ning nende hulgas eakamatele kui 70-aastastele on samuti planeeritud Pfizeri vaktsiin. „Need doosid ei saagi veel haiglas kohal olla, kuivõrd sotsiaaltöötajate vajadused saime teada eile, tellimuste ja logistikaga tegeleme. Meil ei ole täna põhjust probleeme kurta,” on Mukk optimistlik.
