Kaiu lasketiiru aknaid kaunistab igal ajal õuest vaadeldav käsitööna valminud unenäopüüdjate näitus.
„Lapselaps pakkus, et võiks jõulukingiks teha,” meenutab unenäopüüdjate autor Miidi Pindus. Sellest sai alguse sündmuste jada, mis viis lõpuks mitmekümne eri loo ja näoga unenäopüüdja vaatemänguni lasketiiru akendel.
Miidi on kogu elu olnud usin käsitööharrastaja ning tema jaoks ei olnud mingisugune raskus otsida internetist näiteid ja asuda uue projekti kallale. „Mulle meeldib huvitavaid asju teha,” ütleb ta. Miidi on unenäopüüdjatest haaratud. Need ei ole tema jaoks pelgalt käsitöö, vaid ta on uurinud ja õppinud tundma nende algupärast eesmärki. Ta on endale selgeks teinud, kes ja millistel kaalutlustel kunagi üldse unenäopüüdjad ellu kutsus, ning ka Miidi on oma käsitöösse püüdnud neid iidseid indiaani uskumusi põimida.
Ta võib igast üksikust esemest rääkida terve loo – kuidas sündis värvivalik, mis inspireeris sel hetkel, milliseid tehnikaid sai kasutatud ning kellest on saanud selle unenäopüüdja uus omanik. Enamik neist, mida saab akendel vaadata, on juba kellelegi ära lubatud ning nii mõnigi sarnane juurdegi tellitud.
Unenäopüüdjate valik on tõepoolest uskumatult kirju. Mõni on inspireeritud indiaanlaste algupärastest materjalidest ja võimalikult naturaalne, teised on sündinud varem heegeldatud linikust ning on ka selliseid, mis on loodud meenutama öökulli, ja neid, mis imiteerivad ämbliku loodud võrku jne. Miidi on kasutanud kõiki põhivärve ja rohkemgi, ka värvidel on oma tähendus. Iga element on iga teose juures läbimõeldud ja kaalutletud valik. Eriliselt armas on Miidile heegeldatud linikust unenäopüüdja, mille keskosa kaunistab süda.
Inspiratsiooniks ja rõõmuks
Efektsed vaatamisväärsused võiksid Miidi meelest inspireerida teisigi haarama käsitöövahendid, et kas endale või oma lähedastele üks unenäopüüdja meisterdada. „Halvad unenäod jäävad võrku kinni, head jõuavad meieni,” selgitab Miidi. Head unenäod on kahtlemata lahke soov, mida kellelegi kingituseks koos oma kätega valmistatud unenäopüüdjaga kinkida. Miidi näeb võimalusena, et juba varsti on tulemas emadepäev ja siis oleks lastel tore oma emale armas ja omanäoline kingitus teha.
Just kinkimisest jõulupühadel see unenäopüüdjate lugu alguse saigi. Kõigest paari kuuga on Miidi valmis meisterdanud nii palju omanäolisi unenäopüüdjaid, et akendel kuigi palju ruumi rohkemaks ei olekski. Indu ja rõõmu saavad Miidi ning teisedki, kes on unenäopüüdjaid imetlemas käinud. Miidi ise usub, et unenäopüüdjad võivad olla ka natukene nagu unistuste püüdjad. „Vahel jääd neid vaatama ja mõtlema ja tulevadki head mõtted,” ütleb Miidi.
Lasketiir ja käsitöö võivad tunduda kummalise kooslusena. Miidi on naiskodukaitsja ja Kaiu lasketiiru ruume kasutavad nad oma ürituste korraldamiseks. Lasketiirus tegutseb ka Miidi elukaaslane Endel Kaasiku. Nii sattuski Miidi tööde näitus just sinna. „Näitus muutis lasketiiru hoopis hubasemaks,” on keegi kirjutanud talle mälestuseks märkmikusse, mis seisab lasketiiru aknalaual ja ootab näituse külastajate tähelepanekuid.
Näitus on väljastpoolt edukalt vaadeldav nii valgel kui ka pimedal ajal, õhtul valgustavad aknaid tuled. Selline õues näituste imetlemine on praegusel viiruse laialdase leviku ja piirangutega perioodil igati kohane. Omanäoline näitus jääb avatuks veel nädalaks-paariks.
