Urmas Kruuse, maaeluminister
COVID-i kriis ei ole põllumajandussektorit puutumata jätnud. Olukord põllumajanduses on keeruline. Tulenevalt majanduslikust ebakindlusest on nõudlus mitmete põllumajandustoodete järele vähenenud. See omakorda on kaasa toonud hinnalanguse.
Mitmetes sektorites, olgu selleks piimatootmine või seakasvatus, toodab põllumees täna toitu alla omahinna. Põllumehe ja teiste toidu tarneahela osaliste kiituseks tuleb öelda, et toidu tarneahel on pingutanud kohanemiseks ja vastupanuvõimeks alates eelmise aasta kevadest, kui tervisekriisi mõjud hakkasid meie majandusse jõudma, aga üksi alati toime ei tule.
Kelle oma on risk?
Oleme viimastel aastatel omal nahal tunda saanud, et kliimamuutustest tulenevad tootmisriskid ja avatud majandusest tulenevad tururiskid mõjutavad meie põllumeest järjest enam. Nende riskide maandamisel on oma roll nii põllumehel kui ka riigil. Klassikalised riskijuhtimisteooriad ütlevad, et normaalsed riskid nagu toodangu ja hindade mõistlikud kõikumised, peab ettevõtja suutma maandada oma äriplaaniga.
Riskide ja kriiside puhul, mis mõjutavad aga mingit piirkonda või põllumajandussektorit, peaks riik võimaluse korral omalt poolt appi tulema, kuivõrd nendega ei suuda põllumees üksi hakkama. COVID on just näide sellisest kriisist. Selle mõju ulatub üle kogu Eesti ning see on puudutanud suurt osa põllumajandussektorist, lisaks veel konjunktuursed muutused erinevatel turgudel.
Erinevad prognoosid viitavad, et tänase kriisi mõju on turgudel tuntav kogu järgmisel kümnendil. Näiteks OECD hinnangute kohaselt toovad vähenevad sissetulekud kaasa toidu tarbimise vähenemise, mis omakorda tekitab surve tootmisele ja hindadele. Selle taustal arvatakse, et hinnad hakkavad taastuma alles pärast seda, kui ülepakkumisest tingitud hinnalangus on läbi elatud. Hinnalangus tähendab aga sissetulekute vähenemist põllumehe jaoks.
Kui Arno koolimajja jõudis …
Parafraseerides klassikuid, olid maaeluministrina ametisse asudes esimesed otsused põllumajandussektori kriisiabi osas juba tehtud. Varem maaelukomisjoni liikmena ning aktiivselt meie põllumeestega suheldes oli selge, et põllumajandussektori algne eelarve katab ainult osa tegelikest kahjudest, aga samas ei ole reaalne loota, et maksumaksja saab alati kõikide ettevõtjate kogukahju kompenseerida. Küll oli aga selge, et teatud lisavahendid on vajalikud ning seega üheks esimeseks ülesandeks maaeluministrina oli vajadus leida kriisiabile lisavahendeid ning otsida tasakaalu erinevate sektorite toetamise vahel.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu suuname kriisiabile lisaressurssi, mis võimaldab meil kokku põllumajandussektorit toetada COVID-i mõjudega toimetulemiseks 15,8 miljoni euro ulatuses. Lisavahenditega saame algul planeeritust suuremas mahus toetada piimakarja-, sea- ja maheteraviljakasvatajaid, rääkimata maasikakasvatusest. Sihtrühmana oli võimalus lisada toetuse sihtgruppi ka mahemunakana- ja vutikasvatajad.
Keda ja mis mahus toetame?
Raskes olukorras on täna piimatootmine, seakasvatus, lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus, aiandus, maheteraviljakasvatus, mahemunakana- ja vutikasvatus. Toetatavate sektorite valikul oleme muuhulgas lähtunud ka sektori esindusorganisatsioonide ettepanekutest. Erakorralise toetuse tingimuste väljatöötamisel lähtusime põhimõttest, et tagada meie põllumajandustootmise jätkusuutlikkus ja järjepidevus, seetõttu on näiteks loomakasvatuse puhul peetud oluliseks toetada eraldi ka põhikarja.
Kriisis aitame põllumeest 15,8 miljoni euroga, mis sektorite vahel jaguneb järgmiselt:
• Piim – 4,3 miljonit eurot
• Veised – 2,2 miljonit eurot
• Lambad ja kitsed – 700 000 eurot
• Sead – 3,67 miljonit eurot
• Köögivili – 530 000 eurot
• Kartul – 1,13 miljonit eurot
• Maasikas – 1,65 miljonit eurot
• Maheteravili – 1,5 miljonit eurot
• Mahemunakanad – 100 000 eurot
• Vutid – 25 000 eurot.
Iga tegevpõllumeest huvitab siinjuures ennekõike, kui palju toetust tema oma looma või hektari kohta saab. See number selgub aga pärast seda, kui kõik toetuse taotlused on vastu võetud. Seejärel jagatakse igale sektorile ettenähtud eelarve loomade ja hektarite arvuga, mille kohta toetust taotleti.
Millal toetus põllumeheni jõuab?
Töötame aktiivselt selle nimel, et toetus võimalikult kiirelt abivajavate põllumeesteni jõuaks. Suuremad ettevalmistused selleks on tänaseks tehtud ning suur osa toetuse taotlemiseks vajalikke õigusakte ette valmistatud. Toetuse taotlusi saavad põllumehed esitada vahemikus 15.-22. märts läbi e-PRIA. Selle aasta esimeses pooles saab toetus põllumeestele ka välja makstud. Loodetavasti annab see põllumeestele kindlustunde kevadtöödele vastu minna, vaatamata käibevahendite nappusele.
Üks meie rahva suurkujusid Carl Robert Jakobson on öelnud: „See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on.“ Eesti rahva toitmine on jätkuvalt strateegiline küsimus. Selles, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja toidulaud iga päev kaetud, on põllumehel võtmeroll. Selleks, et see oleks nii ka homme ja ülehomme, peab vahel ka riik oma abikäe ulatama.
