Vahel suudan näha olukorda teise inimese silmadega ja aru saada, miks ta ühe või teise otsuse tegi, aga vahel mu mõistus keeldub aru saamast, mis küll kellegi peas toimub.
Olen harjunud viima pakendeid Marju kohviku taga asuvasse konteinerisse (toimetusele lähemal olnud konteinerid on kadunud ja vaatamata vallaametniku lubadusele need tagasi tuua, ei ole seda seni tehtud). Viimati pakendeid viies vaatasid aga konteineri põhjast vastu kaltsuvaibad, uisud ja pusle. Vaatepilt tekitas minus jõuetut viha ja pettumust inimestes. Päriselt? Selliseid asju saab panna riidekonteinerisse. Ja see on ju sealsamas, reaalselt kahe sammu kaugusel! Kui raske oli astuda see kaks sammu ja asjad õigesse kohta panna?
On inimesed tõesti nii süüdimatud, et ei mõista lugeda ega saa märkidest aru? Riidekonteiner ei ole mõeldud ainult riietele, sinna saab panna veel jalanõusid (ka uiske), tekke, patju (ka vaipu) ja mänguasju (ka puslesid). Raske on uskuda, et mõlemad konteinerid täis olid ja see sundis asju valesse kohta panema. Isegi kui oleks olnud täis, siis kui raske saab olla asju autos vedada (neid vaipu vaevalt käe otsas tassiti), kuni need saab õigesse kohta panna? Nädalavahetusel käis Raplas ka Uuskasutuskeskuse kaubik annetusi kogumas, kuhu oleks saanud need asjad viia. Ja alati saab ju teistega suhelda, et kui tõesti on vaja nüüd ja kohe piisavalt korralikest asjadest vabaneda, siis kindlasti leidub keegi, kellele neid anda, ja keegi, kes aitaks need õigele inimesele viia.
Ja see pole ei esimene ega viimane kord, kui pakendikonteineris on asjad, mis sinna ei kuulu. Ma ei tea, kas on tehtud uuringut, mis näitaks, milline on selliste inimeste haridustase ja sissetulek, kes ei sorteeri prügi. Kunagi ühel jäätmeteemalisel üritusel rääkisin paari vanema prouaga, kes olid oma kortermaja puhul tähele pannud, et mida paremal järjel inimene on, seda suurem on tõenäosus, et tal on täiesti ükskõik, kuhu mis prügi läheb. Et koos jõukuse kasvuga lendab mõistus aknast välja?
Põhjuseid, miks inimesed ei sorteeri prügi (ja ilmselt on need seotud ka sellega, miks prügi valesse kohta viiakse), on uuritud ja leitud, et paljud arvavad, et see on liiga raske (eks need juhised peaks jah veelgi selgemad olema ja süsteemid kogu Eestis ühesugused), sorteerimine ei muuda midagi (ehk ei tajuta suuremat pilti, tulemusi tahetakse nüüd ja kohe näha), selle eest ei maksta ja kodus pole pakendikotile ruumi. Kõige suurem põhjus on aga ebamugavus. Pakendite sorteerimise võimalus võib ju olemas olla, kuid see pole inimese jaoks piisavalt mugav.
Jäätmekäitlus lonkabki igast otsast, nagu viimastel nädalatel meedias ilmunud artiklid on näidanud. Ragn Sells on omalt poolt pakkunud ka lahendusi (ühtne süsteem, ladestamise ja põletamise saastetasud, järelevalve ja läbipaistvus, pakendite disain) ja üks neist puudutab just mugavust. Nende arvates on avalike konteinerite süsteem oma aja ära elanud, jäätmemahud on aga nii palju suurenenud, et see pole jätkusuutlik. Pakendeid tuleks koguda kodude juures. See tagab selle, et igal pakendikotil ja sisul on omanik, ehk inimene ise reaalselt vastutab selle eest, mis ta sinna paneb. Mõnedes kohtades see juba toimib ja väga hästi.
Kindlasti peaksid alles jääma ka avalikud pakendikonteinerid, kuid kahel käel toetan seda, et kogu riigis peab toimima pakendikottide süsteem, mis annab ka võimaluse valesti sorteeritud jäätmete eest just selle tekitajat korrale kutsuda. Arukad otsused on siinsamas, lihtsalt tuleb need sammud õiges suunas teha.
