Bussijuht pöördub valla poole liini muutmiseks, et üks laps saaks huviringis käia, peatusi luuakse juurde, lisatakse aegu ja pikendatakse liine, inimesed saavad sihtpunktidesse. Teisalt, hajaasustused on hädas väheste aegade, otseliinide puudumise ja peatuste kaugusega.
„Olen väga tänulik, et on olemas maakonnaliinid. Isegi, kui ma bussi iga päev ei vaja, on mul hea teada, et kui auto läheb katki, siis ma saan bussiga liikuma. Arstile aega pannes alati arvestan, millal buss läheb,” räägib Raplamaa ja Pärnumaa piiril elav Kristi. Suurematest alevitest umbes kahekümne ja lähimast bussipeatusest paari kilomeetri kaugusel elav Tallinnas töötav Kristi ei juhi autot ning sõltub bussitranspordist.
Riiklikul tasandil püüeldakse selle poole, et aina enam inimesi eelistaksid ühistransporti oma isiklikule sõiduvahendile. Samal ajal ei saa unustada neid inimesi, kes sõltuvad oma igapäevase elu korraldamisel ühistranspordist oma tahtest olenemata. Olgu põhjuseks majanduslik või tervislik seisund, loa puudumine või midagi muud, aga igalühel ei ole võimalik isikliku autoga ühest punktist teise liigelda. Meie maakonnas ei ole ilmselt kuigi haruldane, et need inimesed elavad hajaasustusega aladel, mistõttu võibki nende elu, mis viiks väljaspoole kodukanti, sõltuda just bussidest.
Päris kella kaheksaks või isegi üheksaks hommikul ei jõuaks Kristi otse oma kodukandist Tallinnasse või Pärnusse tööle. Seda vaatamata sellele, et ta elab kõigest kilomeeter-paar Tallinna-Pärnu maanteest eemal. Maantee ääres peatuvad bussid viiksid ta pealinna kõige varem kella kümneks, Pärnusse aga sootuks kella kaheks pärastlõunal. Selleks, et linnadesse pääseda, tuleb tal sõita kas Märjamaale või Raplasse ja seal ümber istuda. „Info piletihindade ja soodustuste kohta võiks olla kättesaadavam. Sain juhuslikult ühe lahke bussijuhi käest võimalike soodustuste kohta teada,” toob Kristi veel ühe puudusena välja.
Raplast kümmekond kilomeetrit eemal elav autojuhiloata pensionär Peeter on bussiliiklusega rahulolematu. Arstiajad tuleb planeerida vastavalt bussidele, kuid isegi parima planeerimise juures jääb päeva pikk aeg ootamist, et tagasi koju saada. „Ei saa öelda, et ei saa minna, aga väga mugav see ka ei ole,” ütleb ta. Seda eriti praegusel ajal, mil kuskil siseruumides õieti aega veeta ka ei saa.
Esmaspäeva pärastlõunal kella kolme paiku on Rapla bussijaamas käputäis inimesi. Mõni naudib päikest vilu kevadtuule käes, teine jällegi istub ootepaviljoni siseruumis. Nii mõnigi neist on nõus lahkelt jagama oma kogemusi bussidega sõitmisel.
Pensionär Urve sõidab bussiga Lokutalt Raplasse, et poodides ja arsti juures käia. „Täitsa normaalne on,” ütleb ta bussiliikluse kohta. Urve sõidab vahel ka Pärnusse ning kiidab, et bussiga on talle mugavam: „Buss peatub ukse ees, rong oli Eidaperes.”
Raikkülast käib Raplasse mitu korda nädalas pensionär Jaan: „Päris tihti käib,” kiidab ta bussi.
„Ma olen väga rahul ja väga rahul just, et tasuta on. Olen pensionär, aga käin tööl ja see hoiab mul väga palju raha kokku,” ütleb Aave bussitranspordi kohta. Ta sõidab hommikuti Raplasse ja sealt edasi Tallinnasse. Ta sõidab bussiga just seetõttu, et see on tema jaoks tasuta, muidu saaks ka rongiga. Ajad klapivad tema jaoks hästi. Ainult siis, kui tööpäev varem läbi saab, peab ta peaaegu tunni ootama, aga Aave ei nurise, vaid ütleb, et käib sel ajal poes või teeb muul moel aega parajaks.
Veronika sõidab bussiga peamiselt Kehtna ja Rapla vahet ning on ühendusega rahul. „Oma käimised saan ilusti ära käia. Suur pluss on, et üks õhtune buss tuli nüüd juurde,” ütleb ta.
Vallast saab abi
„Peamiseks murekohaks on, et buss ei peatu enam kodutalu teeotsas, kui seal ei ole tähistatud peatust, varem sai oma teeotsast bussi peale ja ka maha,” toob Kehtna abivallavanem Jalmar Mandel välja. Ta ütleb, et aeg-ajalt on Kehtna valda laekunud kodanike ettepanekuid seoses ühistranspordiga ning neid on ühiselt Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega ka lahendatud.
Mandel tõdeb, et Järvakandi ja Kehtna vaheline ühendus ei ole just kõige parem, kuid kinnitab, et kutsehariduskeskuses käijad saavad sõidetud: „Varem ei olnud sedagi, kuid vallavalitsuse ja ÜTK koostöös sõidab see liin juba üle aasta. Hommikune buss läbib Kehtnast Raplasse sõites ka Rapla raudteejaama, soovijad saavad mugavalt rongile.”
Hea näitena koostööst ÜTK-ga toob Mandel välja uue peatuse rajamise Lelle ja Lokuta vahele, mille tulemusena saavad koolilapsed bussile turvaliselt oma kodule lähemal. „Praegu on käsil bussipeatuse loomine Kehtna aleviku keskväljaku piirkonda, et bussid, millega liiguvad kutsehariduskeskuse õpilased ja teised, kel Kehtna asutustesse asja, saaksid sihtkohale lähemale. Hetkel on ainus Kehtna bussipeatus Türi maantee ääres, mis jääb aleviku keskusest kaugele,” räägib abivallavanem.
Rapla abivallavanem Triin Matsalu hindab samuti koostööd ÜTK-ga väga heaks: „Oleme, ma arvan, et peaaegu kõik probleemid saanud ära lahendada. 2020. aastal ehitasime Juuru-Järlepa riigitee äärde välja kolm täiendavat nõuetele vastavat bussipeatust. Sikeldi külaelanike palvel tõstsime bussipeatuse elanikele lähemale ohutusse kohta.”
Matsalu sõnul on inimesed valla poole pöördunud peamiselt õpilaste liikumisega seoses ning toob mõned näited: „Laps ei käi piirkonna koolis ja seetõttu puudub õpilastransport Rapla linna suunal. Hommikuse bussiga sai kooli, aga pärast tunde koju ei saanud, vaid pidi seetõttu õhtust bussi ootama. Koostöös ÜTK-ga lisasime piirkonna teise liini marsruudile liini pikenduse ja lapsel oli võimalik normaalsel ajal koju saada.” Ühe lapse jaoks pikendati liini ka näiteks kahe peatuse võtta.
„On ka üks väga tore näide hoolivast bussijuhist, kes tuli valda ja tegi ise ettepaneku pikendada õhtust liini peatuse võrra, et huvikooli õpilane kodule lähemal peatuse saaks, ning taotlusi on ka graafikute mõned minutid varasemaks muutmiseks, et laps jõuaks bussipeatusest kõndides kooli alguseks kooli,” toob Matsalu välja.
Vigala osavallavanema Priit Kärsna sõnul temale teadaolevalt keegi osavalda transpordimuredega pöördunud ei ole. Ta tõdeb, et Vigala ja Rapla ühendus ei ole väga hea, aga leiab, et Raplasse Vigala inimesed sõitma ei pea: „Vigala jaoks on Pärnu olnud läbi aegade oluline tõmbekeskus.” Ta lisab, et Märjamaaga on praegu ühendus palju parem kui veel mõni aasta tagasi.
Ühistranspordikeskus analüüsib vajadusi
„Liinide väljumisaegade juures arvestatakse, et bussidega oleks võimalik hommikul tööle ja kooli ning õhtul tagasi koju saada. Raplas on väga oluline arvestada ka rongiaegadega. Samuti tuleb jälgida, et sõitjatel oleks võimalik päeva keskel liikuda – pensionäridel arsti juures ja poes käia, lastel koolist koju saada. Suur osa liinivõrgust on pika aja jooksul välja kujunenud,” selgitab ühistranspordikeskuse Rapla- ja Läänemaa liiniplaneerija Riina Tamm.
Inimeste vajaduste analüüsiga tegeletakse ühistranspordikeskuses Tamme sõnul iga päev: „Meie arendusosakonna töötajad analüüsivad piletimüügiandmeid, millest selgub, kust kuhu, millistel päevadel ja kellaaegadel sõitjad liiguvad. Samuti näeme sealt, kas sõitja on õpilane, pensionär või täispileti ostja. Saame analüüsida iga peatuse käivet ja iga liini täitumust.
Liinivõrgu arendamiseks kasutatakse Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuses mitmeid tänapäevaseid programme, millel on info iga küla või asula elanike arvu kohta ning mis teavad suuremate tööandjate, koolide, teenindusettevõtete ja vallaasutuste asukohta. Nende andmete abil on võimalik luua mudeleid inimeste liikumise kohta ja teha prognoose tulevikuks. Sõitjate vajadused muutuvad ja nende vajaduste analüüs on pidev tegevus.”
Kui peaks tekkima vajadus liine muuta või juurde lisada, paneb kaalukausi kõikuma transpordiamet, sest kõik marsruudimuudatused tuleb ametiga kooskõlastada. „Kui transpordiamet leiab, et liini sõiduplaani või marsruudi muutmine ei ole põhjendatud, keeldub ta seda kooskõlastamast,” ütleb Tamm. Lisaks sõiduplaani uuendamisele tuleb muudatus veel kooskõlastada bussifirmaga ja omavalitsustega.
Hiljutistest edukatest muudatuste näidetest toob Tamm välja uued peatused nagu Sikeldi meierei, Ohulepa mõis, Hansu, Saueaugu, Kasemaa. „Tavaliselt jääb peatus olemasolevatele bussiliini marsruutidele ja seda on lihtne liinile lisada. Kuid näiteks Sikeldi meierei peatuse puhul tuli ka liini marsruuti muuta ja sõiduplaan ümber teha, et peatuse saaks liinile lisada,” toob Tamm välja. Aprillis-mais hakkab sõitjate ja Rapla valla ettepanekul liini nr 9 (Rapla-Pihali-Hageri-Sutlema-Kohila) asemel sõitma ka teisipäeviti ja reedeti liin nr 9A (Rapla-Alu-Pihali-Hageri-Sutlema-Kohila).
Raplamaal korraldab maakondlikku bussitransporti MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus koostöös omavalitsuste ja bussifirmadega. Ühistranspordikeskus võttis Raplamaa avalike liinide haldamise üle 2018. aasta jaanuarist seoses maavalitsuste kadumisega.
Vaadata tuleks suurt pilti
Endine vedurijuht Neeme Sihv on mitmeid aastaid hoidnud silma peal ühistranspordiliiklusel, ajanud näpuga järge sõidugraafikutes ning uurinud eri piirkondade inimeste vajadusi otseallikast, luues Facebookis aeg-ajalt küsitlusi. Elanikelt kogutud info ja oma töökogemuse toel on ta esitanud ühistranspordikeskustele ja omavalitsustele üle kogu Eesti ettepanekuid ühistranspordiliikluse tõhustamiseks. Need arutelud ja ettepanekud on ta talletanud ka oma avalikus blogis.
Raplamaa ühistranspordi kohta on ta viimati teinud küsitluse aasta tagasi ning kommentaariumisse tekkis nurinat peaaegu igas Raplamaa suunas. Sihv ise näeb, et lisaks inimeste tegelike vajaduste paremale kaardistamisele, saaks transporti palju edasi aidata, kui liine pikendada selliselt, et kõik Raplasse tulevad bussid sõidaksid läbi kogu linna, ka raudteejaama, mitte ei peatuks ainult bussijaamas. Siis jääks jaamabussile ümberistumine ära, kui vaja oleks minna hoopis teise Rapla otsa. Veelgi parem oleks Sihvi nägemuse kohaselt, kui läheksid käiku liinid Juuru – Rapla – Kehtna, Haapsalu – Märjamaa – Rapla, Vigala – Märjamaa – Saue Jaam jne. Mitmest Sihvi ettepanekust on üks liini pikendamise soovitus tänaseks ka käibele võetud. Nimelt sõidab liin, mis liigub jaamabussi kombel raudteejaamast bussijaama, sealt edasi ka Aluni.
Busse saab senisest edukamalt inimestega täita Sihvi sõnul ka siis, kui mõelda väljapoole maakonnapiire: „Näiteks on Märjamaa poolel bussiliinid Märjamaa – Nurtu. Olen kindel, et hommikul Märjamaalt Nurtusse ja õhtul tagasi sõitjaid pole. Kivi-Vigalast Pärnusse varahommikul pole bussi, küll aga on Libatsest. See on aga teises maakonnas. Kui hommikune buss panna Märjamaalt läbi Vigala Libatseni sõitma, võib seal sõitjaid olla. Hetkel peab Nurtust buss tagasisõitu alustama 6.53. Libatsest esimene buss Pärnusse väljub 6.26. Seega, kui buss panna Märjamaalt veidi varem väljuma, jõuab Libatses ümber istuda ja sama buss suundub siis Nurtu kaudu Märjamaale. Õhtul aga Nurtusse sõitev buss sõidab tagasi tulles taas läbi Libatse, tagades ümberistumise Pärnust tulijatele, ja sõidaks suurt teed mööda Märjamaale. See on lihtsalt üks näide, kus maakonnapiirid tähendavad busside viletsamat täitumust.” Sarnaseid pikendusi vajavaid liine on palju.
Sihv näeb, et tasuta ühistransport on hetkel veel kasutamata potentsiaal: „Eeltasutud bussiliikluse üks eesmärke on jõuda selleni, et 25% töötajatest kasutaks ühistransporti. Küll ei aita eesmärki täita Raplamaa omavalitsuste otsus jätkata tasulise bussiliiklusega. See oli ja on viga ning vajab muutmist. Kaasnema peaks raplalastele tagatud õigus sõita ka Tallinnas tasuta.”
Riigikogu on rahulolematu
Riigikogu avaldas 22. märtsil, et riigieelarve kontrolli erikomisjoni hinnangul valitseb maakondliku bussitranspordi korraldamisel segadus. Edastatud pressiteates väljendab komisjoni esimees Urmas Reinsalu, et praeguse korraldusega ei saa rahul olla: „Riigi ja omavalitsuste vastutusjaotus on ebaselge ning ühistranspordikeskuste poolt tagatud teenused ei ole ühetaoliselt välja kujunenud,“ ütles komisjoni esimees.
Riigikontrolli kontrolliaruandes „Maakondlik ühistransport” on järeldatud, et bussitranspordi korraldamisel ei ole alati uuritud ega arvestatud kõigi elanike liikumisvajadusi. Samuti jõuti seisukohale, et vastutuse jaotus erinevate institutsioonide vahel ei ole selge, ühistranspordikeskuste roll ja vastutus ei ole igal pool ühetaoline ning kõigest sellest tulenevalt on tekkinud rahastamisel põhjendamatud erinevused.
Komisjoni hinnangul tuleks ministeeriumil koos transpordiameti ning kohalike omavalitsustega panna paika selged põhimõtted. Ühtlasi leiti, et tuleks läbi viia ammendavad elanike liikumisvajaduse uuringud.
Kontrollaruandest võib lugeda, et Rapla maakonnas on 2019. aastal olnud ühe reisija keskmine kulu 4,56 eurot, mis jääb teiste maakondadega võrreldes umbes keskmisele tasemele. Eraldi on aruandes mainitud Rapla maakonda veel selles võtmes, et kuna Raplamaal on ühistransport tasuline, võiks olla piletiinfo paremini kättesaadav.
