Eidapere kooli õpilaskodu paneb alates 14. juunist uksed kinni, mis tähendab, et järgmisel õppeaastal see enam ei tegutse.
Õpilaskodu on mõeldud eelkõige nendele lastele, kelle jaoks õppimine suures koolis või klassis on raske, kelle õpihuvi on mingil põhjusel kadunud või kelle perel on raske olukord. Praegu elab seal kolmteist õpilast ning esile kerkib väga selge küsimus – mis saab neist edasi?
Eidapere vanas mõisahoones tegutsevat õpilaskodu haldab Balti Sotsiaalteenused OÜ, varasema nimega MTÜ Elupuu. Balti Sotsiaalteenused OÜ esindaja Raivi Juks ütles, et õpilaskodu pannakse kinni puhtalt majanduslikel kaalutlustel, sest selle käigushoidmine tähendab suurt majanduslikku miinust.
MTÜ Elupuu hakkas Eidapere õpilaskodu haldama 2003. aastal ning siis juhtis seda organisatsiooni Rein Järvik. Praegu on ta seotud ka uut nime kandva Balti Sotsiaalteenused OÜ-ga. Alguses oli tegemist Eesti esimese eraalusel loodud õpilaskoduga. Hiljem tuli neid mujal juurde, näiteks Tõstamaal ja Võrumaal, aga enam ei tegutse neist ükski. Nüüd on samas olukorras Eidapere õpilaskodu, mis tegutseb veel viimaseid kuid. Raivi Juks rääkis, et õpilaskodu suudaks pakkuda majutust kolmekümnele õpilasele, aga praegu elab seal kolmteist õpilast, kes on pärit kaheksast Eesti omavalitsusest, näiteks Pärnust, Kohilast, Raasikult, Raplast, Tallinnast ja Sauelt.
Majanduslikud põhjused
Põhjus, miks õpilaskodu oma tegevuse lõpetab, on Juksi sõnul puhtalt materiaalne. See ei tasu majanduslikult ära. Ta rääkis, et iga õpilase pealt on kohatasu 400 eurot. Poole sellest tasub Kehtna vald ja teine pool tuleb õpilase vanemate taskust. Selle summa sisse mahub nii majutus, toitlustus, koristamine kui ka näiteks pesu pesemine. Raivi Juks ütles otse, et selle rahaga ei tule välja. Isegi kui kõik kolmkümmend kohta oleksid õpilastega täidetud ja kohatasude osas võlgnevusi ei tekiks, ka siis ei tasuks õpilaskodu ülalpidamine ennast ära.
Ühe probleemina tõi Juks välja selle, et osal vanematel, kelle lapsed seal elavad, on Balti Sotsiaalteenused OÜ ees võlgnevus, ent ka selle tasumine ei aitaks olukorda parandada. “Oleme viimastel aastatel maksnud iga kuu ise 3000 kuni 4000 eurot peale, et õpilaskodu saaks tegevust jätkata. Me ei saa lõputult niimoodi asju ajada,” rääkis Juks.
Balti Sotsiaalteenused OÜ on oma otsusest teavitanud kohalikke omavalitsusi, kelle lapsed seal elavad, ning samuti lapsevanemaid ja Kehtna vallavalitsuse kaudu ka haridus- ja teadusministeeriumit. Käesoleva aasta 5. veebruaril saatis Kehtna vallavalitsus õpilaskodu haldajale kirja, et on nende otsuse võtnud teadmiseks.
Mis puudutab Eidapere vana mõisahoonet, kus õpilaskodu tegutseb, siis Balti Sotsiaalteenused OÜ-l on sellega uued plaanid olemas. Raivi Juks rääkis, et see jääb sotsiaalkasutusse ning sinna tuleb pansionaat. “Soovime arendada kogu süsteemi tervikuna, et pakkuda seal riigi kvaliteetseimat teenust. Teame, et sinna on veel pikk tee minna,” sõnas Juks.
Kool seisab probleemi ees
Õpilaskodu sulgemine puudutab väga otseselt Eidapere kooli, kus need lapsed õpivad. Kooli direktor Riina Tomingas ütles, et praeguses olukorras tuleb neile leida kas uus õpilaskodu või lähevad nad tagasi oma kodukoha kooli. Viimane variant tähendab muidugi seda, et õpilaste arv Eidapere koolis väheneb.
“Need lapsed õpivad siin põhjusega, sest neil on oma kodukohas tekkinud probleemid. Siin on nad saanud omadega järje peale, neile on tekkinud sõbrad ja nad saavad õppida. Võib öelda, et me oleme toonud nad välja taustast, mis neile probleeme tekitas. Siin on nad saavutanud stabiilsuse, aga nüüd lükkame nad tagasi keskkonda, millest neid esialgu päästeti,” rääkis Tomingas. Tegemist on keerulise olukorraga, aga Tomingas ei ole kaotanud lootust, et õnnestub leida koht, kus õpilased saaksid elada ja jätkata haridusteed Eidaperes.
Ta on võtnud ühendust nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka Kehtna vallavalitsusega. “Me ei ole seda mõtet maha matnud. Ehk on ümbruskonnas ikkagi variant, et lapsed saaksid siia jääda. On hea näha, et nad on harjunud siin koolis käima. Meil on õpilasi niigi vähe ja see olukord paneb küsimärgi alla kooli tuleviku üldiselt,” sõnas Tomingas. Siiski ütles ta, et koolil on olemas vallavalitsuse kinnitus, et sügisel jätkab kool tavapäraselt ja kõigil piirkonna lastel on võimalus oma kooliteed rahulikult jätkata.
Tomingas soovis lisada: “Balti Sotsiaalteenused OÜ ei ole meie kui otsese partneri poole pöördunudki. Oleme seda uudist kuulnud vallavalitsuselt, kes edastas teate, et õpilaskodu tegevus lõpetatakse. Oleksime oodanud nende poolt ikkagi teavitust ja omavahelist arutelu, kas oleks olnud mingeid võimalusi jätkata. Kahjuks seda tehtud ei ole ja meie jaoks on asi kuidagi poolik. Kõige kurvem on see, et kui volikogus oli päevakorras MTÜ Elupuu üleandmine Balti Sotsiaalteenustele, sai küsida ka seda, mida tähendab see õpilaskodu jaoks. Rein Järviku vastus oli tookord, et õpilaskodu jätkab ja selles osas midagi ei muutu.
Ettevõtja seisukohast mõistan ma neid, kuid inimlikust poolest võiks meiega ka otseselt keegi suhelda ja selle välja öelda. Juba varem, kui need plaanid neil olid, et oleksime saanud hakata lahendusi või uusi võimalusi otsima.”
Õpilaskodu sulgemine on aja märk
Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütles, et õpilaskodu sulgemine on omamoodi ajamärk. Üks ajastu saab ümber. Seni on Kehtna vallavalitsus osaliselt kinni maksnud kõigi väljastpoolt tulnud õpilastega seotud elamiskulud. Kullam ütles, et sellel teemal on suheldud omavalitsustega, kust need lapsed pärit on, kuid nemad ei ole olnud valmis toetama.
Vallavanem lisas, et ta mõistab Balti Sotsiaalteenused OÜ põhjendust õpilaskodu sulgemiseks. Tegemist on siiamaani viimase Eestis tegutseva õpilaskoduga, mis põhineb eraalgatusel. Kõikjal mujal on selle tegevust rahastatud kooli eelarvest. Kindlasti ei ole õhus võimalust, et Kehtna vallavalitsus hakkaks oma vahenditest kuskil ruume renoveerima, et õpilased sinna paigutada. Samuti oleks ülimalt keeruline, kui mitte võimatu, uue koostööpartneri leidmine, kes hakkaks sama teenust pakkuma.
Samas lisas Kullam, et selle olukorra valguses ei tule mingil juhul kõne alla Eidapere kooli sulgemine. See jätkab oma tegevust endisel viisil.
