Ees ootavad ülestõusmispühad, mis on kristlikus kalendris aasta suurim tähtpäev. Kristlased meenutavad suurel reedel Jeesus Kristuse ristisurma ning tähistavad järgneval pühapäeval tema ülestõusmist surnuist. Koroonapiirangute tõttu ei saa seda tänavu teha pühakodades kohapeal. Teist aastat järjest tuleb seda tähistada väikeses ringis või veebikeskkonna vahendusel.
Praeguses piirangute olukorras on avalikud kiriklikud talitused ja jumalateenistused Eestis keelatud. Kirikud tohivad avatuks jääda vaid individuaalseks palvetamiseks. Rapla Maarja-Magdaleena kiriku pastoraadihoones on juba mitu pühapäeva peetud virtuaalseid jumalateenistusi. See tähendab, et teenistuse otseülekanne on toimunud internetis ning pärast seda on videod ka järelvaadatavad YouTube’i kanalil. Täpselt sama on plaanis läbi viia ka suurel reedel ning ülestõusmispühadel.
Koguduse õpetaja Mihkel Kukk ütles, et otseülekannet näeb Rapla koguduse veebilehe vahendusel. Avatud on ka kiriku uksed. Eraviisiliselt saavad inimesed seal palvetada ning Mihkel Kukk ütles, et ta on valmis ka armulauda jagama, kui mõni külastaja seda soovib. Sarnaselt eelmise aastaga aga ülestõusmispühade jumalateenistust ei toimu. Kukk ütles, et sellest on küll kahju, kuid samuti on kahju sellest, et eelmise aasta jõulupühi sai kirikus pidada n-ö poolpiduselt.
EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet ütles, et Märjamaa kirikus peetakse küll ülestõusmispühade puhul jumalateenistust, kuid mitte avalikult. Suunatud on see ainult koguduse liikmetele. Ta viitas, et olukorras, kus avalikud jumalateenistused ei ole lubatud, ei ole eraviisilistele teenistustele piiranguid seatud. Palju osalejaid ta nendele teenistustele küll ei oota, sest kogemus on näidanud, et võrreldes koroonaperioodi algusega on jumalateenistusel osalejate arv märkimisväärselt kahanenud.
Uksed on avatud ka Hageri kirikus, aga jumalateenistust seal ei toimu. Samuti ütles õpetaja Jüri Vallsalu, et ei toimu ka virtuaalset jumalateenistust internetis. Ka varasematel pühapäevadel on Hageri Lambertuse kirikus olnud uksed kella kümnest hommikul kuni kella üheni pärastlõunal avatud. Idee on selles, et neile, kes soovivad pühakotta sisse astuda näiteks palvetamiseks, on see võimalus olemas. Sellel ajal on Vallsalu ise kohapeal ning parajat distantsi hoides saab rääkida ja ka armulauda jagada. Vallsalu ütles, et väike hulk inimesi on seda võimalust kasutanud ning pühapäeval kirikus käinud, ent neid ei ole viimastel nädalatel väga palju olnud.
Sarnane olukord on ka Juuru Mihkli kirikus. Jumalateenistusi ei ole plaanitud ei suure reede ega ülestõusmispühade ajal, kuid soovijatele on kiriku uksed avatud. Kohal on ka õpetaja Kalle Kõiv, kes on valmis jagama armulauda, palvetama või lihtsalt usuteemadel rääkima. Suur reede on tänavu 2. aprillil ning ülestõusmispühi tähistatakse 4. aprillil.
