Prokuratuur katsetab võimalust, kus teatud juhtudel on kuriteo toimepanijatel võimalik heastada oma tegu annetusega kohalikule heategevusorganisatsioonile.
Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja süü ei ole suur, näeb seadus ette rea kohustusi, mille seast saab prokurör valida, mida süüdlasele määrata. Sellise mõjutusvahendina on levinud kindla summa maksmine riigi tuludesse. Seadusesätte teine pool pakub süüdlasele võimaluse teha aga sihtotstarbeline annetus üldsuse huvides.
Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristine Tamm selgitab prokuratuuri aastaraamatus, et seda võimalust ei olnud kuni eelmise aasta maikuuni üldse kasutatud. Alates 1. maist 2020 alustas Lääne ringkonnaprokuratuur katsetust, mille puhul prokurörid määrasid kohustusena just annetuse kohalikule heategevusorganisatsioonile.
Raplamaal on katsetuse käigus eelmise aasta maikuust tänaseni lõpetatud 34 kriminaalasja ning see on toonud mittetulundusühingutele 12 150 eurot toetust. Kõige sagedamini on tegu olnud liiklusrikkumise või kehalise väärkohtlemisega. On olnud 15 kriminaalasja joobes juhtimise eest, 14 kriminaalasja kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi ja 5 kriminaalasja teistes valdkondades. Rahalise kohustuse suurus on olnud iga teo puhul vahemikus 250-1000 eurot.
Seni on võimaluse kasutamisel takistusena nähtud võimalikku korruptsiooniohtu ning vajadust valida makse saaja võimalikult objektiivselt, kirjutab juhtivprokurör Kristine Tamm prokuratuuri aastaraamatus. Praktika näitas, et teatud valdkondades ei tegutse piisavalt MTÜ-sid. Lisaks on Tamme kirjelduste kohaselt toonud katsetus välja veel teisigi kitsaskohti, mis on suuresti seotud infosüsteemidega. Oma nõusoleku katses osalemiseks on andnud 37,6% MTÜ-dest, kellele kiri saadeti.
Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingud, kes soovivad katsetuses osaleda, kuid ei ole seni endast prokuratuurile märku andnud, võivad ühendust võtta aadressil [email protected]
Rapla prokurör Milvi Pruus: annetus motiveerib kuriteo toimepanijaid kohustust täitma
„Suhtun katsetusse algusest peale väga positiivselt. Sihtotstarbeline kohustus on eriline seetõttu, et võimaldab ühelt poolt õigusrikkujal toetada reaalselt majanduslikku abi vajavaid sihtgruppe nagu näiteks puudega inimesi, vanureid, loomi jne, ja teiselt poolt tunda, et raha läheb täpselt selle valdkonna edendamiseks, milleks ta on ise soovi avaldanud või sellega vähemalt nõustunud.
Minu arvates motiveerib see kuriteo toimepanijaid üsna kiiresti ja probleemideta oma kohustust täitma. Samuti on igati positiivne, et praeguses keerulises majanduslikus olukorras saavadki nõrgemad sihtgrupid rohkem tähelepanu ja reaalset abi ning õigusrikkujad on valmis seda osutama.
Kõige rohkem olen määranud sihtotstarbelisi kohustusi isikutele, kes on esmakordselt joobes juhtimisega vahele jäänud. Tingimus on see, et nad kahetsevad siiralt, joove ei ole olnud väga suur ja inimesel ei tohi olla varasemaid rikkumisi. Tundub, et vähemalt seni on selline valik end õigustanud, sest reeglina on kohustused täidetud ja katsetuses osalejad pole ka uusi kuritegusid toime pannud.
Mõnevõrra problemaatilisem selle kohustuse määramisel mistahes kuriteo puhul on asjaolu, kui isikul pole piisavat sissetulekut või kui ta on alkoholi kuritarvitaja, mistõttu kriitikameel oma tegude suhtes on olematu ja ta on ükskõikne oma tuleviku suhtes. Sel juhul pole selle kohustuse määramine üldse mõttekas.
Muret teeb see, et üsna suur osa Raplamaa MTÜ-sid pole andnud tagasisidet eelmisel aastal välja saadetud kirjale. Praegu ei osale projektis Raplamaal tegutsevaid ja tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja kantud ühinguid, mis tegeleksid loomade, lastekaitse või naiste varjupaiga teenusega. Kui oleme tahtnud makset suunata just neisse valdkondadesse, on toetus läinud mõnda naabermaakonda. Tuntud-teatud MTÜ-d saavad toetust rohkem ja korduvalt.”
