Koroonapandeemia mõju vaimsele tervisele: inimesed on kaotanud turvatunde

„Inimesed muretsevad väga palju, võtavad endale ülemäära palju kohustusi ja kipuvad liiga palju töötama,” nimetab psühhiaater dr Lily Kanter peamisi põhjuseid, miks inimestel tekib ärevus. Millal abi otsida? „Kui on nii paha olla, et enam ei jaksa,” ütleb arst.

Vaimse tervise probleemidega puutub igaüks meist ühel või teisel moel elu jooksul kokku. Olgu see iseenda nahal või lähedaste kaudu. Koroonapandeemia on toonud vaimse tervise veelgi rohkem tähelepanu keskmesse, kuna vähendatud suhtlemisvõimalused ja pidev ekraani ees kodustes tingimustes töötamine ja õppimine võivad mõjuda negatiivselt.

Kuidas toimib psühhiaatri vastuvõtt Raplas täna, milliste muredega pöördutakse, kuidas ära tunda, millal peaks professionaali poole pöörduma ja kuidas end ise aidata. Neile ja teistelegi küsimustele vastab Raplamaa haigla psühhiaater Lily Kanter.

Kui palju on hetkel Raplamaal psühhiaatri poole pöördumisi?

Päevas tehakse keskmiselt 12-15 visiiti. Täna näeme, et järjekord psühhiaatri juurde pääsemiseks on pikem kui üks kuu.

Mis on muutunud võrreldes ajaga, mil veel oli statsionaarne ravi Raplas?

Haiglaravile on raskem pääseda. Minul patsienti erakorraliselt statsionaarsele ravile suunata pole võimalik. Selleks peab patsient ise pöörduma Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku erakorralisse vastuvõttu, mille valvearstid langetavad otsuse, kas patsient vajab erakorralist hospitaliseerimist või mitte. Plaanilisele ravile suunamine on kindlasti keerulisem, kuna see eeldab kokkuleppe sõlmimist Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku osakonnajuhiga. Sellise vaheetapi läbimine on aeganõudev nii minule kui ka patsiendile.

Kuidas on psühhiaatri poole pöördumiste arvu mõjutanud koroonaviiruse levik?

Järjekorrad psühhiaatrile pääsemiseks on pikenenud. Koroonaviirusest tulenevalt on paljud terviseärevad inimesed muutunud veel ärevamaks. Kindlasti avaldavad vaimsele tervisele olulist mõju kehtestatud piirangud – hirm töökoha säilimise pärast ja laiemalt tuleviku ees. Seda võib nimetada laiemalt turvatunde kaotuseks. Inimestel, kes on harjunud ärevuse leevendamiseks käima jõusaalis või rühmatreeningutes, on nüüd keeruline ülemäärase ärevuse ja pingega toime tulla. Piirangutel on kindlasti vaimsele tervisele negatiivne mõju ja pikaajaline stressihormooni taseme tõus mõjutab negatiivselt ka füüsilist tervist. Sisuliselt mõjutab stress kõikide krooniliste haiguste kulgu ja seda ikka halvemuse suunas.

Millised on levinumad psühhiaatri poole pöördumise põhjused? Mida inimesed kurdavad?

Väga levinud on ärevushäired – selliseid pöördumisi ongi kõige rohkem. Inimesed muretsevad väga palju, võtavad endale ülemäära palju kohustusi ja kipuvad liiga palju töötama. Tagajärjeks on geneetilise eelsoodumuse ja kroonilise keskkonnastressi koosmõjul tekkivad ärevushäired. Palju esineb paanikahäireid, üldistunud ärevushäiret ja somatisatsioonihäireid, mis kulgevad erinevate kehaliste sümptomitega. Neist levinumad on näiteks õhupuudusetunne, südamekloppimine, pearinglus, iiveldus, kõhukaebused, pingepeavalud, lihas- ja liigesvalud, higistamine ning sagenenud urineerimine. Seejuures tasub rõhutada, et sümptomid võivad ajas muutuda ja varieeruda.

Inimesed ajavad tihti segamini põhjuse ja tagajärje. Arvatakse, et kehalised vaevused põhjustavad ärevust, mitte vastupidi. Need vaevused on tihti kestnud aastaid, enne kui inimene suunatakse psühhiaatri vastuvõtule. Kindlasti põhjustavad need sümptomid inimestele palju kannatusi ja võivad kaasa tuua koguni töövõimetuse. Ka puhkamist ja lõõgastumist tuleb õppida.

Kui altid on noored abi otsima?

Mulle tundub, et noored on avatumad. Nende seas ei esine nii palju eelarvamusi kui vanemaealiste hulgas. Noored ei pelga vajadusel psühhiaatri poole pöörduda.

Mis on indikatsiooniks, et on aeg pöörduda professionaali poole?

Subjektiivne kannatus – kui on nii paha olla, et enam ei jaksa. Ometi on ka selliseid inimesi, kes pöörduvad psühhiaatri poole eesmärgiga teha enda perearstile selgeks, et neil on psüühikaga kõik korras. Nad keelduvad uskumast, et nende kehaliste kaebuste põhjus võib peituda vaimses stressis ja ülepinges. Juhtunud on sedagi, et ka mina ei suuda neid seda uskuma panna.

Kuidas keerulisel ajal enda vaimse tervise eest hoolt kanda?

Tuleb võimalikult palju puhata ja negatiivsetel mõtetel juba eos sabast haarata ja minema visata. Tähtis on, et need ei hakkaks ketrama. Kindlasti on kasulik palju liikuda, tegeleda meeldivate tegevustega ja pühendada aega rahuldust pakkuvatele suhetele. Tuleb õppida puhkamist ja lõõgastumist. Nautida kõike head, mis sinu ümber on. On mitmeid praktikaid, mis tegelevad mittemõtlemise õpetamisega – teadveloleku kursus, jooga, tai chi. Hingamisharjutustest on suur kasu muremõtetega toimetulekuks. Kuid loomulikult tuleb vajadusel pöörduda spetsialisti poole, kellega koos leida parimad lahendused probleemiga tegelemiseks.

Miks on oluline vaimse tervise probleemidele tähelepanu juhtida?

Psüühikahäired põhjustavad väga palju kannatusi ja toimetulematust. Samuti põhjustavad need kannatusi lähedastele. Psüühikahäiretest tingitud töövõimetust on kahjuks väga palju. Samuti kahjustab vaimne stress kehalist tervist.

Millised on levinumad vaimset tervist puudutavad müüdid?

Levinumad on, et antidepressandid teevad uimaseks ja põhjustavad sõltuvust. Väga palju on eelarvamusi psühhotroopsete ravimite osas.

On vaimse tervise probleeme, mida diagnoositakse elu jooksul igal teisel inimesel

Kelli Lehto, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor

Vaimse tervise probleemid on hämmastavalt sagedased. Mõni vaimse tervise probleem diagnoositakse elu jooksul lausa igal teisel inimesel. Ometi teab tänane meditsiiniteadus nende probleemide tekkepõhjustest kahetsusväärselt vähe, eriti võrreldes paljude kehaliste haigustega, nagu näiteks diabeet, südamehaigused või vähktõbi.

Teame, et väga olulist rolli mängivad nii vanematelt päritud geenid kui ka keskkond – näiteks stress, traumaatilised läbielamised lapsepõlves või täiskasvanuna. Samas pole teada, miks mõnel inimesel kujunevad sarnases olukorras välja vaimse tervise probleemid, kuid teisel mitte. Samuti pole teada, miks mõnel inimesel ei toimi arsti määratud antidepressandid või miks mõni ravim tekitab kõrvaltoimeid.

Geenidoonorlus on panus tulevikku

Triin on geenidoonor juba 2009. aastast. Ta meenutab, et tookord tuli tal täita põhjalik ankeet, sisestada suguvõsas teada olevad haigused ja ta sai tänu sellele teada, et olulisi päritavaid haigusi tema perekonnas ei esine. „Olen geenidoonor, sest see on panus tulevikku, et saaks arendada süsteemi, et geenide põhjal varakult infot saada ja eos parandada haigusi. Oleks ju tore enda kohta teada, milliste haiguste suhtes mul eelsoodumus on,” ütleb ta.

Tänavu märtsis tehti algust Eesti seni suurima vaimse tervise ja heaolu geeniuuringuga, mis aitab paremini mõista, mis asjaoludel tekivad vaimse tervise probleemid. Uuringu abil luuakse alus personaalmeditsiini lahenduste arendamiseks, mille puhul leitakse igale inimesele just konkreetselt talle kõige paremini sobiv ennetus- või raviplaan.

Iga geenidoonori panus on äärmiselt tähtis – ka siis, kui inimesel ei ole elu jooksul ühtegi vaimse tervise probleemi esinenud. Kutsed uuringus osaleda jõuavad tasapisi kõigi 200 000 Eesti geenidoonori e-mailile. Küsimustiku täitmiseks ja täpsema info saamiseks uuringu kohta külasta veebilehekülge www.geenidoonor.ee/vaimnetervis.