Elektritõukerattaid, mis veel mõni aasta tagasi olid kohalikus tänavapildis haruldane nähtus, liigub kergliiklusteedel aina enam. Hiljuti olid elektritõukerattad päevakorras ka Raplamaa liikluskomisjonis, kus sellest käisid rääkimas transpordiameti esindajad.
Alates 2021. aasta 1. jaanuarist on seaduse silmis Eestis uus sõidukiliik, mis on kergliikur. Lisaks elektrilisele tõukerattale käivad selle kategooria alla monoratas, elektrirula, tasakaaluliikur ja muud sarnased kerged elektrilised sõidukid. Oluline on täheldada, et kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis. On ka kiiremaid liikureid, kuid nendega ei ole lubatud liigelda avalikus liiklusruumis, vaid ainult kinnisel või liiklemiseks suletud territooriumil.
Arvestades, et keskmine jalakäija kõnnib 5-6 kilomeetrit tunnis ning sörkida suudab ta 12-15 kilomeetrit tunnis, on isegi 25-kilomeetrine tunnikiirus kõnniteel sõitmiseks liiga kiire. Kui sellistel kiirustel toimuvad kokkupõrked või õnnetused, saavad haiget mõlemad osapooled. Politsei andis teada, et 2021. aasta esimese kolme kuuga on neile teatatud kahest elektritõukerattaga toimunud õnnetusest, milles inimene sai viga. Mõlemad leidsid aset Tallinnas. 2020. aasta jooksul registreeriti tõukeratastega seotud õnnetusi 58 ja nendest 43-s sai inimene viga.
Tasub välja tuua, et see statistika puudutab nii tavalisi kui ka elektrilisi tõukerattaid. Raplamaal ei ole elektritõukeratastega õnnetusi registreeritud ei eelmisel ega sel aastal. Kui vaadata üldse kõiki kergliiklejatega juhtunud õnnetusi Raplamaal (jalakäija, jalgrattur, rulluisutaja, pisimopeedi või kergliikuri juht), siis neid registreeriti 2020. aastal kokku viis. Neis sai vigastada kolm jalakäijat ja üks jalgratta lastetoolis istunud laps ning hukkus üks jalakäija. Sel aastal on Raplamaal politseile teadaolevalt juhtunud üks kergliikleja osalusega liiklusõnnetus, kus sai vigastada jalakäija.
Elektrilise tõukeratta ohutus
Rapla politseijaoskonna piirkonnavanem Jaan Sildoja ütles, et elektritõukeratastega liikujad peavad arvestama, et nende sõidukiirus peab lähtuma liiklusoludest ning ka kõnniteel sõites tuleb veenduda, et nad ei ohustaks jalakäijaid ega takistaks jalakäijate liikumist. Ta lisas, et ülekäigurada ületades soovitab politsei tõukerattalt maha tulla.
“Olgu tegemist mistahes sõiduvahendiga, alati tuleb valida sobiv sõidukiirus, kasutada turvavarustust, olla tähelepanelik ja arvestada teiste liiklejatega. Kergliiklejail tasub arvestada, et nad on liikluses haavatavam pool ning seda valvsamad ja hoolsamad peavad nad olema.
Kergliiklejail tuleb võtta kasutusele kõikvõimalikud abivahendid, mis neid rohkem nähtavaks-kuuldavaks teevad. Näiteks jalgrattur on paremini märgatav helkurite ja tuledega. Jalgrattal peab olema ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur, samuti töökorras pidur ja signaalkell. Elektritõukerattal peab olema samuti töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem, ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli,” märkis Sildoja.
Tavapärase töö käigus kontrollib politsei ka tänavatel liiklevaid elektritõukerattureid. Kui keegi kihutab ning seab end ja kaasliiklejaid oma sõidustiiliga ohtu, ollakse valmis sekkuma. Enda kaitsmiseks tasub ka täiskasvanud kergliikuril ja jalgratturil pähe panna kiiver, sest pea on ühtmoodi õrn nii nooremal kui ka vanemal inimesel ning vajab kaitsmist. Alla 16-aastastel on kiivri kandmine kohustuslik.
Elektritõukeratturile kehtivad reeglid:
– Suurim lubatud sõidukiirus kergliikuril on 25 km/h.
– Kergliikurit kõnniteel parkides peab jääma jalakäijale vähemalt 1,5 m laiune käiguriba.
– Alla 16-aastane kergliikuri juht peab kandma kiivrit.
– Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenev kergliikurijuht peab vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.
– Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada kergliikuriga sõites, kuid kergliikurijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
– Kergliikuriga tohib sõita: jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel, kõnniteel. Kui selline tee või teeosa puudub või selle seisukorra või liiklusolude tõttu on seal sõitmine oluliselt raskendatud, tohib kergliikuriga sõita sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral.
– Kergliikurijuht peab vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda.
– Kergliikuril peab olema: töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem, tasakaaluliikuril iseeneslikku liikumist takistav seade, signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuril, ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuril.
