Avis Utilitas Rapla näitas 8.-11. aprillini toimunud Paf Eesti-Läti korvpalliliiga finaalturniiril tugevat sisu ning pääses nelja tugevama hulka. Võit veerandfinaalis BK Ventspilsi üle ning seejärel tulnud kaotused BC Kalev/Cramo ja BK Ogre vastu tähendavad, et väike Rapla on Eesti-Läti liigas sel hooajal tugevuselt neljas võistkond. Pühapäeval, 11. aprillil peetud kolmanda-neljanda koha mängus tuli tunnistada BK Ogre 75:73 paremust.
Koroonaviiruse levikust tulenevate piirangute tõttu ei saanud Paf Eesti-Läti korvpalliliiga põhiturniiri kuidagi täies mahus läbi viia. Eesti ja Läti klubid said omavahel mõõtu võtta alles finaalturniiril, mis peeti Riias. Avis Utilitas Rapla tagas sinna koha tänu kolmandale kohale Eesti-poolsel põhiturniiril. Ainuüksi see oli juba saavutus omaette.
Veerandfinaalis mindi neljapäeval, 8. aprillil vastamisi BK Ventspilsiga, kes oli Lätis saavutanud põhiturniiril teise koha. Ventspilsi võis enne mängu pidada favoriidiks, sest tegemist on 2019. aasta Eesti-Läti korvpalliliiga võitjaga. Tegelikult läks parema häälestatusega mängule vastu hoopis Rapla. See võib kõlada täiesti uskumatult, aga esimese poolajaga viskas Ventspils kõigest 18 punkti. See on vähem kui üks punkt ühe minuti kohta! Avis Utilitas Rapla domineeris seda mängu ning suutis eduseisu hoida lõpuni. Korraks sulas Rapla edu 11 punkti peale, aga hakkas siis jälle kasvama. Iga mööduv sekund tõi Eesti meeskonna võidu lähemale.
Lõpuminutid olid muidugi närvilised, kuid aina enam tundus ebatõenäoline, et BK Ventspils järele jõuab. Vahe siiski sulas, vastased alla ei andnud. Viimasel minutil hakkasid lätlased vigu tegema ning saatsid Rapla mängijad järjest vabaviskejoonele. Suurt edu see neile siiski ei toonud. Rapla võidunumbrid olid lõpuks 79:69. Rapla parimana tõi Brandon Childress selles mängus tervelt 36 punkti. Edasi ootas poolfinaal BC Kalev/Cramo vastu, mis mängiti laupäeval, 10. aprillil.
Selle kohtumise võitmiseks tuli ammutada energiat 3. novembri õhtust, kui samad meeskonnad läksid vastamisi Sadolini spordihoones. Toona tuli Rapla välja 21-punktilisest kaotusseisust ja võitis 82:80. Kahjuks seda meeldejäävat kohtumist Riias korrata ei suudetud. Viimane viigiseis oli veel 11:11, aga siis hakkas Kalev/Cramo järjest korve laduma. Ventspilsi vastu heas hoos olnud Brandon Childress ei saanudki esimesel veerandajal kätt valgeks.
Kolmandal veerandajal jõudis Rapla korraks kolme punkti kaugusele 50:47, aga rohkemaks enam jaksu ei olnud. Negatiivsena mõjus ka Tom Kaldre viies isiklik viga kaheksa ja pool minutit enne lõpuvilet. Kell tiksus armutult BC Kalev/Cramo võidu suunas ning lõpuks tuli nende võit numbritega 83:63.
See tähendas, et Rapla mängib pühapäeval kolmanda koha peale BK Ogre vastu. Kalev/Cramo liikus samal ajal finaali, kus vastaseks oli Riia VEF. Nii Ogre kui ka Rapla jaoks oli tegemist kolmanda mänguga nelja päeva jooksul. Mõlemad meeskonnad jooksid väljakule vähem kui 24 tundi pärast poolfinaale. Mängus olid pronksmedalid.
Pärast lahtihüpet said paremini minema lätlased, võites esimese veerandaja 26:13. Rapla siiski püssi põõsasse ei visanud ning uuesti jõuti viigini kolmandal veerandajal seisul 43:43. Sealt edasi jätkas Ogre domineerimist. Brandon Childressi tabav kolmene minut aega enne neljanda veerandaja lõppu tõi Rapla kõigest kahe punkti kaugusele 72:70. Sellest kahjuks ei piisanud.
Lõpusekundid kulgesid pingeliselt, aga lõpuks tuli ikkagi tunnistada Ogre paremust tulemusega 75:73. Neli sekundit enne lõppu sai Rapla alustada rünnakut, kuid kaitsjate surve all ei suutnud Brandon Childress viskele jõuda. Seega jäi Rapla saagiks tubli neljas koht. Tegelikult tehti ajalugu juba kuue tugevama sekka pääsemisega, aga neljas koht tõstis seda saavutust veelgi rohkem esile.
Üks väike tähelepanek veel: kõigis kolmes mängus kasutas Rapla peatreener Toomas Annuk sama algviisikut: Roberts Freimanis, Brandon Childress, Shaquille Doorson, Saimon Sutt ja Tom Kaldre. Pikalt Rapla puhata ei saa. Pall pannakse uuesti mängu juba täna, 14. aprilli õhtul kell 19.30. Sadolini spordihoones võõrustatakse Paf korvpalli meistriliigas Tallinna Kalev/TLÜ-d.
Küsimustele vastas Avis Utilitas Rapla peatreener Toomas Annuk.
Te vedasite Avis Utilitas Rapla Paf Eesti-Läti korvpalliliiga nelja tugevama sekka. Kas seda võib pidada teie senise juhendamisaja suurimaks saavutuseks?
Ehkki paljud ei uskunud Rapla kui väikelinna klubi võimalustesse mängus nimeka BK Ventspilsi vastu, siis meie endi, nii mängijate kui ka treenerite, taustajõudude jaoks oli see usutav saavutus ja nii ka valmistusime. Arvestades mängu kaalu rahvusvahelisel turniiril, võin selle play-off mängu võitu küll pidada seni kõige olulisemaks saavutuseks Rapla meeskonna peatreenerina. Samuti kui arvestada pärast mängu tulnud tagasisidet, saan ütelda, et sedalaadi võit kõnetas ka paljusid kaasaelajaid Eesti korvpalli ringkondadest. Suured tänusõnad just neile kõigile, kes meisse uskusid ja oma toetust väljendasid.
Eredalt on meelde jäänud BK Ventspilsi mängu esimene poolaeg, kus Rapla lasi vastastel visata kõigest 18 punkti. Kui suure üllatusena see teile tuli, et esimesel poolajal kaitse nii hästi vastu pidas?
Saime piisavalt aega valmistuda just Ventspilsiga kohtumiseks, kui oli selgunud, et Läti poolelt tulevad meile vastu nemad. Videotelt saime ette pildi nende peamistest rünnakul kasutatavatest liikumistest ja samuti individuaalselt iga mängija tugevustest-nõrkustest. Meie mängijad neid etteantud juhiseid ka tublilt järgisid ning eks see andiski meile mingil määral võimaluse mängu dikteerima asuda ning nende visketabavuse protsendi madalal hoida. Et vahe nii suureks kohe läks, oli küll mingil määral ootamatu.
Terve hooaja vältel olite mänginud ainult Eesti võistkondade vastu. Kui oluline vaheldus see mängijate jaoks oli, et saite mõõtu võtta kahe Läti meeskonnaga?
Absoluutselt oli see oluline ja pikalt oodatud võimalus, mille nimel meil ka töö on käinud ajast, kui selgus, et tulenevalt hetke olukorrast mõlemas riigis on see ainuke võimalus oma taset võrrelda heal tasemel korvpalliriigi esindustega. Saadud kogemus ja elamus vaid kinnistab soovi, et taastuks endine olukord, kus põhihooaeg kulgeks regulaarsete mõõduvõttudega lätlaste vastu.
Kui raske see nädalavahetus selles valguses oli, et kolm olulist kohtumist toimusid kõigest nelja päeva jooksul. Kui suureks faktoriks osutus väsimus?
Kui rääkida väsimusest, olime kindlasti viimases kohtumises selles osas võrdses seisus Ogre meeskonnaga ning see on igati normaalne, et finaalturniiril on mängude sagedus tihedam kui tavaliselt ja iga mängu ettevalmistuseks aega vähem. Otseselt seda väsimust märgata polnud ning selle taha pugema ei hakka.
Olgem ausad, pronksmedalid ei jäänud üldse kaugele. Kumb tunne praegu domineerima jääb – kas hea meel koha üle esinelikus või pettumus, et kolmanda koha mängus tuli tunnistada BK Ogre paremust?
Tunded ongi kahetised, kogu selle viiepäevase Riias viibimise suhtes on head emotsioonid, tegime sammu edasi oma väikese, kuid sihikindla klubi ajaloos juba finaalturniirile jõudmisega, boonusena tuli lisaks medalimängudele pääsemine ja püsisime medalimängus kuni lõpuvileni, mis näitab meeskonna sisu. Selles osas midagi häbenema ei pea. Viimase kohtumise mõningad pisidetailid, mis esialgu küll kripeldama jäid, annavad vaid lisamotivatsiooni edaspidiseks, et veelgi paremini üheskoos edasi pürgida ja olulisel finaalturniiril medalid koju tuua.
