Esimesel Sinililleseikluse nädalal oli kõige rohkem seiklejaid Rapla rajal. Otsustasin aga läbi käia hoopis Kaiu raja. Pühapäevane ilm soosis väljas olekut ja kevade nautimist. Sinililleseiklus ei olegi mõeldud aja peale tormamiseks, saabki liikuda omas tempos ja nautida ka ilma. Liikuda tuli äpi abil, mis andis noolega ette suuna, kuhupoole kulgeda. Lihtsam oli küll liikudes jälgida numbreid, mis näitasid, mitu meetrit järgmise punktini oli jäänud, kuna tehnika vedas vahepeal alt ja GPS-i kasutav äpi nool tiirutas omasoodu ringi.
Kokku oli rajal 16 punkti ja 14 küsimust, mis vahepeal olid seotud konkreetse kohaga, ümbrus ise andis vastuse. Enamasti puudutasid küsimused siiski Naiskodukaitset, veteranikuud ja “Anname au” kampaaniat. Oli küsimusi, millele oli lihtne vastust anda, näiteks küsimus veteranipäeva kuupäeva või äpi „Ole valmis“ kohta, kuid mõned valed vastused eksisid õigete sekka siiski ära. Näiteks küsiti, kus on naiskodukaitsjad praegusel ajal vabatahtlikuna abiks käinud, kes saavad olla Naiskodukaitse liikmed, mitu jaoskonda on Rapla Naiskodukaitsel ja mis spordiala maaletoojad kaitseliitlased on.
Sinililleseiklus andis võimaluse avastada Kaiut, näha hooneid ja piirkonnale olulisi objekte, mida lihtsalt mööda sõites ei märka. Nii et peale võimaluse head teha, targemaks saada ja end liigutada, annab Sinililleseiklus võimaluse ka oma kodumaakonda paremini tundma õppida.
