16. aprillil kuulutati välja parimad noored pärimusmuusikud suurel üleriigilisel e-võistumängimisel. Kõik võitjad ja vanusegruppide parimad tehti teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida Facebooki lehe live-üritusel.
Raplamaalt võtsid e-võistumängimisest osa neli noort pärimusmuusikut: Triin Pihlap – poogenpillid III grupp (Kumma küla, Kehtna vald, Rapla muusikakool, õp Tekla Tappo, pärimusmuusikas iseõppija), Kärt Pihlap – omalooming IV grupp (Kumma küla, Kehtna vald; Vanalinna Hariduskolleegium), Marten Kaljas – lõõtspillid ja omalooming II grupp (Vana-Vigala põhikool, õp Eve Burmeister), Jakob Ermann – poogenpillid ja omalooming IV (Rapla Vesiroosi kool, õpetajad Karolin Übner ja Lee Taul).
Kõrgeima tulemuse Raplamaa noortest pälvis Kärt Pihlap, kes tunnistati nelja osaleja seast IV mängurühma (8 aastat ja enam pilli mänginud) parimaks omaloomingus. Lisaks aukirjale saab ta inspiratsioonitunni ühelt žüriiliikmelt ja ka päris uue pilli – kas Priit Moppeli parmupilli või Juhan Suitsu pikkvile.
Žürii tõi tema esituse puhul välja, et Pihlapi tase oli teistest peajagu üle, esitus oli peenelt läbi tunnetatud ja omapärase väljenduslaadiga. Toodi välja tema materjali arendust ja ühe meloodia varieerimist niimoodi, et kuulajal oleks kogu aeg huvitav.
Pihlapi jaoks on saadud tunnustus järjekordne märk, et ta liigub õigel teel. Olles lõpetamas gümnaasiumit, on ta kindel, et tema tulevik saab kindlasti olema seotud muusikaga, kuna sellega tegelemine teeb talle enim rõõmu.
Eripreemia arhiivimaterjali oskusliku jäljendamise ja rütmiliselt toeka mängu eest sai Jakob Ermann ning eripreemia julge esituse ja põneva loomingu eest Marten Kaljas. Nemad saavad kutse Eesti Pärimusmuusika Keskuse Lõikuspeole koos vanematega.
Võistumängimine toimus tänavu 13. korda. Varem, enne koroonapiiranguid, on konkursil osalevad lapsed ja noored kohtunud Viljandi Pärimusmuusika Aidas, et üksteisega pillimängimises mõõtu võtta. Kaks viimast kevadet on aga võistumängimine toimunud interneti teel.
Konkursil osalemiseks tuli saata kaks pärimusmuusika lugu salvestatud videotena. Tingimus oli, et üks lugudest pidi pärinema esitaja kodukandist või -maakonnast või olema muud moodi mängijaga seotud, teine võis olla vabalt valitud pärimusmuusika pala. Kokku saadeti žüriile hindamiseks 148 osalemisvideot 64 osalejalt. Nii mõnigi osaleja saatis erinevate pillidega mängitult mitu lugu ning oli seega esindatud erinevates pilligruppides. Näiteks Grand Prix’ võitja Mihkel Sildoja (Mooste rahvamuusikakool) osales kolmes pillirühmas, saates kuus videot.
Lugusid hindas žürii, mis koosneb pärimusmuusika asjatundjatest, muusikutest ja muusikaõpetajatest. Žüriisse kuulusid Märt-Matis Lill, Lee Taul, Säde Tatar, Marek Talts ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse esindajana Tarmo Noormaa.
Võistlejad jaotati nelja mängurühma, kus arvestati muusikaga mängitud aastaid kokku. Näiteks kui osaleja on pillimänguga tegelenud 4 aastat, aga võistumängule valitud pilli mänginud aasta, siis osales ta II mängurühmas. Pillirühmasid, kus omavahel mõõtu võeti, oli kokku seitse. Uus kategooria oli omalooming, kus osalejaid oli kokku seitse. Arvestades, et kõige enam oli kandleid (26), lõõtsasid (18) ja viiuleid (12), on seitse osalejat esimese aasta kohta päris hea tulemus, arvas võistumängimise projektijuht Margit Kuhi. Kui mõned pillid on rohkem fookuses, näitab see, et nende pillide õppimises on parasjagu olukord hea. Osalejate arv on kahel viimasel aastal mõnevõrra vähenenud ja Kuhi arvates on põhjus see, et lühemat aega pille harjutanud lapsed ja noored pole saanud oma õpetajatega kontakttunde piisavalt palju teha.
Kuigi ühest küljest tuntakse praegusel ajal puudust võimalusest üksteist päriselt näha ja publikule esineda, nähakse e-võistumängimises ka positiivseid jooni. Näiteks tõi Kuhi välja, et osalejale annab see võimaluse valestimineku korral uus video teha, laval olles seda võimalust pole. Aastaga on märgata ka videote kvaliteedi tõusu.
Žüriile annab selline konkursi vorm võimaluse paremini süveneda lugudesse, mitu korda kuulata ja kõrvutada. Žürii esimees Lee Taul tõi auhinnatseremoonial välja, et tema jaoks oli võistluslugude kuulamine justkui mõnus mammutkontsert, kus ta sai jälle üllatuda, kui andekaid noori pärimusmuusikuid meil on. Parimate valimine oli raske, kuna žürii leidis igaühes midagi, mis jäi silma ja paitas kõrva. Taul soovitas noortel lavakogemuse arendamiseks ajal, kui suurele publikule esineda ei saa, aeg-ajalt seada üles kodune lava ja esineda oma perele ja teha kasvõi üllatuskontsert oma naabrile.
Videovormis konkurss annab võimaluse ka välismaalastele (või ka meile endile), kes eesti pärimusmuusika õppimisest huvitatud on, seda teha Eesti Pärimusmuusika Keskuse Youtube’i lehe kaudu, kus on kõik võistlusvideod üleval.
