Põhikooli lõpetajatel seisab ees oluline otsus, kas ja millises haridusasutuses õpinguid jätkata. Gümnaasiumid omakorda kasutavad erinevaid meetodeid sisseastujate õpimotivatsiooni väljaselgitamiseks.
Uurisime, kuidas sisseastumise protsess maakonna kolmes gümnaasiumis välja näeb.
Rapla riigigümnaasiumi 10. klassi õppima asumise eel tuleb sooritada nii sisseastumistest kui ka -vestlus. Test koosneb kolmest osast ja leidis aset 16. aprillil. Selles tuli õpilastel lahendada matemaatika, eesti keele ja inglise keele õppeainete ülesandeid. Tänavu sooritasid õpilased testi veebi vahendusel, tulenevalt riigis kehtivatest piirangutest. Rapla gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar ütles, et kõik kolm testi osa sooritas 120 sisseastujat. „Testi sooritamine sujus hästi. Kõik sooritajad läbisid testi sooritamiseks vajaliku isikutuvastamise,” ütles Kautsaar.
Kuigi riigigümnaasium asub Raplas, ei ole ükski õpilane elukoha järgi teistega võrreldes eelisseisundis. „Riigigümnaasium teenindab kogu maakonda ja seetõttu on kõigil võrdsed võimalused, olenemata elukohast,” ütles Kautsaar.
Esmaspäeval said sisseastujad teada oma testitulemused. See tähendab, et valitud õpilased said nädala alguses kutse vestlusele. „Vestlusele ei kutsuta õpilasi, kelle tunnistusel on mitterahuldavaid kokkuvõtvaid hindeid või testi tulemus kõigis kolmes aines on alla 50%. Vestlused viiakse läbi individuaalsete vestlustena kontaktkohtumisena, arvestades kõiki Terviseameti nõudeid. Küsitakse eelkõige gümnaasiumis õppimise eesmärgi kohta,” rääkis Kautsaar.
Otseselt pingerida tulemuste põhjal ei moodustata, kuid tulemused peaksid olema selged hiljemalt 10. maiks. „Kõik sisseastujad, kellel on vastuvõtutingimused täidetud, on eelnevatel aastatel saanud õppima asumise kutse ja saavad ka käesoleval aastal,” ütles Kautsaar ja lisas, et koolil on plaanis avada kolm klassikomplekti.
Rapla Kesklinna kooli direktor Tõnis Blank rääkis, et suurem osa kooli põhikooli lõpetajatest osales riigigümnaasiumi sisseastumistestil. Mõned õpilased sooritasid testi lisaks ka pealinna koolides. Ebatavalise aasta mõju õpilaste tasemele on tema sõnul keeruline hinnata. Õpetajad on õpilastele toeks videotundide vahendusel ja on aidanud neil teha ettevalmistusi. „Eks see mõjutab ju kõiki õpilasi ja koole täpselt ühtemoodi,” arvas Blank ja lisas, et vähemalt peaksid kõik tänavuse aasta lõpetajad olema omavahel võrdses olukorras.
Maakonnas populaarsuselt teisel kohal on Kohila gümnaasium. Sisseastumiskatsed toimusid 22. aprillil ja neil osales 87 õpilast. „Katsed toimusid koolimajas kohapeal, järgisime kehtestatud nõudeid hajutamisele. Katsed koosnesid neljast moodulist: matemaatika, eesti keel, inglise keel, sotsiaal- ja loodusained. Korralduse poole pealt sujus kenasti,” ütles kooli direktor Kirsti Solvak. Kõik registreerunud õpilased tulid kohale ja sooritasid katsed. „Hetkel planeerime vastu võtta 56 õpilast. Vastuvõtmise lävendiks on vähemalt 51% sooritus komplekstesti igas põhiaines,” ütles Solvak.
Märjamaa gümnaasiumis arvestatakse õpilaste vastuvõtmisel põhikooli lõputunnistuse keskmist hinnet. „Meie põhikooli lõpetanud õpilaste varasemaid õpinguid puudutavad andmed on meil süsteemis olemas, seepärast ei küsi me nendelt enamat kui ainult taotlust. Koha gümnaasiumis tagavad head õpitulemused põhikoolis, meie koolis põhikooli lõpetamine ei ole selles osas ilmtingimata eeliseks,” selgitas direktor Kalle Uusmaa. Väljastpoolt Märjamaa gümnaasiumi õppima asuda soovijad peavad lisaks taotlusele esitama ka oma õpitulemustega seotud dokumendid. Taotlusi ootab kool kuni 23. maini.
Sisseastumiskatseid kool ei korralda, aga vajadusel viib õpilastega läbi vestluse. „Vestlused viime läbi õpilastega, kelle õpitulemused on kasinad või kellelt vajame õpimotivatsiooni osas täiendavat lisainfot. Eelmisel aastal toimusid mõned vestlused,” rääkis Uusmaa. Avatava 10. klassi õpilaste arvu osas kool hetkel piiranguid seadnud ei ole.
„Märjamaa gümnaasiumis pakutakse tõepoolest enam-vähem kõikidele, kelle põhikooli õpitulemused on mõistlikud ning kellel on endal soov ja huvi edasi õppida, võimalust oma õpiteed meie gümnaasiumis jätkata.”
