Keskkonnasäästlikkus on osa Rail Balticust

Aivar Jaeski,

RB Rail AS-i Eesti ja Soome esinduse juht

Rail Baltic ei ole lihtsalt raudteeliin, vaid võimalus viia ning tuua inimesi ja kaupu Eestist Euroopasse võimalikult turvaliselt, mugavalt ja keskkonnasõbralikult.

Keskkonnale ei mõtle ainult RB Rail AS, vaid seda tehakse kogu maailmas. Käesolev aasta on kuulutatud Euroopas raudteeaastaks, et juhtida tähelepanu selle transpordiliigi positiivsetele omadustele, mida kiputakse unustama.

28. novembril 2018 kinnitas Berliinis Euroopa Roheline partei oma prioriteedid, mille eest nad seisavad. Selles on ka peatükk, kuidas muuta Euroopas rongid lennukitele tõeliseks alternatiiviks. Kirjas on: „Üheks põhiliseks roheliseks eesmärgiks on muuta transpordisektorit kogu Euroopas nii, et ületada meie sõltuvus saastavatest autodest nii kiiresti kui võimalik, peatada lennunduse suurenev saastamine ja investeerida ulatuslikult piirkondlikesse ja riikidevahelistesse raudteevõrkudesse. Transpordisektori süsinikdioksiidi heitkogused suurenevad jätkuvalt, eriti autode ja lendude osas. Positiivseks alternatiiviks on ühendada riigid ja piirkonnad kiirrongide, öörongide ja piirkondlike rongidega.“

Eestis on lennuliiklust vähe, autoliiklust aga piisavalt. Raskete metallide lendumine fossiilse kütusega sõitvatest masinatest on probleem. Euroopa roheliste toetus elektriraudteetranspordile lähtub eesmärgist vähendada raskete metallide osakaalu meie looduses. Vähenev raskeveokite osakaal meie maanteedel toob puhtama elukeskkonna ja väiksema liiklusõnnetuste arvu.

Tõsi küll, raudtee ehitamine iseenesest sunnib puid maha võtma, pinnast teisaldama, avama uusi liiva- ja kruusakarjääre jne. Samas kujundab igasugune inimkonna tegevus, iga rajakese, tee, kraavi, elektriliini, torustiku, kanalisatsiooni, gaasitrassi jne ehitus ümber keskkonda, kus elame, ent tagab meile sooja vee, puhtama keskkonna, laia toiduvaliku, elektri ja sooja toa, ehk parema tuleviku.

Siinkohal on oluline hinnata tekkivaid ohte ning olla kaasnevatest mõjudest teadlik. Just seetõttu uurimegi Rail Balticus kõiki võimalikke keskkonnamõjusid (nt mõju elurikkusele, tervisele, loomastikule, taimestikule ning põhja- ja pinnaveele), mis võivad tekkida nii ehitamisel kui ka raudtee kasutamisel. Keskkonnamõju hindamise programmid annavad selge arusaama, milline see mõju on ning mida peame tegema, et see oleks ümbritsevale keskkonnale võimalikult väike. Kuidas seda mõju vähendada, kirjutatakse sisse raudtee projekti juba enne ehitamise algust, need kavad arutatakse läbi ka kohalike elanikega. Samamoodi jätkub keskkonnaga arvestamine kõikides projekteerimise etappides. Põhirõhk on vähendada müra ja vibratsiooni ning tagada loomade läbipääsud, looduse ja maastiku säilitamine.

Rail Baltic on juba astunud ja astumas olulisi samme, et muuta keskkonda puhtamaks. Rongiliiklus ise on teistest transpordiliikidest oluliselt keskkonnasõbralikum. Siinkohal on oluline seegi, et Rail Baltic elektrifitseeritakse täielikult, vähendamaks CO₂ heitmeid, reostust ja müra. Lisaks oleme võtnud endale eesmärgiks kasutada 100% taastuvenergiat, et Rail Balticu infrastruktuur töötaks. Selleks oleme sõlminud lepingu energiavarustuse juurutamiseks inseneriteenuse pakkujate konsortsiumiga, kelle ülesanne on leida parimad lahendused. Samuti on keskkonnasõbralikkus osa meie ehitusprotsessist, kus soovime kasutada töödeldud, taaskasutatavaid ning säästlikke materjale.

Eesti on loonud endast kuvandi kui innovatiivsest ja modernsest riigist, kus vaadatakse tulevikku, kus äri saab ajada kiirelt ja ausalt, kus haridus on hinnatud ning euroopalik. Teeme ära! on olnud meie loosung. Innovaatilise ja modernse kiirraudtee ehitamine, mis aitab vähendada CO₂ teket, edendada äri, rakendada tarkade inseneride innovaatilisi lahendusi, on võimalus seda pilti süvendada. Sellele kõigele juhib tähelepanu ka märtsi lõpus välja kuulutatud Euroopa raudteeaasta.