Rapla vallavolikogu esimehe Margus Jaansoni suhtes esitati umbusalduse avaldus. Ette heidetakse sobimatut juhtimist eelkõige seoses korvpalli rahastamise eelnõuga. Jaanson süüdistusi omaks ei võta.
Rapla vallavolikogu 29. aprilli istung algas volikogu esimehele umbusaldusavalduse ette lugemisega. Sõna sai volikogu liige Margus Tamberg: „Margus Jaanson on meie arvates volikogu esimehena näidanud üles volikogule sobimatut juhtimiskultuuri, ületanud volikogu esimehele antud volitusi, mis on pannud volikogu töö ja teenimise kahtluse alla. Allakirjutanute hinnangul ei ole volikogu esimees oma tegevuses lähtunud Rapla valla huvidest, vaid kohati isiklikest ambitsioonidest ja eelistustest.”
Ta lõpetas, kutsudes kõiki volikogu liikmeid üles Jaansonile umbusaldust avaldama. Avaldusele oli oma allkirja andnud juba üheksa volikogu liiget: Margus Tamberg, Aare Heinvee, Alar Mutli, Väino Sassi, Agur Asperk, Margus Tamm, Kristjan Aller, Tarmo Lukk ja Ants Raismaa. Umbusalduse avaldamine läheb järgmisel volikogu istungil, 27. mail hääletamisele.
Koalitsioon on koomas
„Märgiliselt oli minu jaoks vastumeelne juba Margus Jaansoni Rapla vallavolikogu esimeheks saamine. Oli ju teada, et Juuru vallavanemana oli Jaansoni näol tegemist Rapla vallale alatise vastandujaga. Vastandumise jäämäe tipuks oli muidugi omavalitsuste reform, mille käigus Juuru vald Jaansoni juhtimisel Raplaga sundliideti. Kõik teadsid, et sundliitmist on tark vältida, sest sundliitmise korral ühinemistoetust ei maksta. Aga Jaansoni tegutsemine jättis mulje, et tema ego oli suurem, kui ühinemistoetus. Mis oli kõikide ühinenud valdade suhtes täielik sigadus ja tuli meie maksumaksjatel kinni maksta,” räägib Margus Tamberg.
Tamberg toob välja, et pärast ühinemist selgus, et Juuru vee-ettevõtte kaelas olid laenud, mille võtmise mõttekus oli arusaamatu: „Põhimõtteliselt võeti laenu surnult sündinud Oxford arendusele trasside ehitamiseks. Kasu Juuru alevile trasside ehitamisest oli tagasihoidlik. Kui tavaliselt võtavad vallad ja vallaettevõtted laenu pangast, kus avaliku sektori intress jääb alla 2%, siis Juuru võttis üle 220 000 euro laenu samalt Oxfordi arendajalt 6% aastas. Ka need laenud koos intressidega maksis hiljem ühinenud Rapla vald kinni. Kahjuks on Jaanson Rapla valla volikogu esimehena jätkanud varasemat juhtimisstiili. Kohati tundub, et tegemist ei ole mitte vallavolikoguga, vaid tema enda osaühinguga.”
Aare Heinvee sõnul oli Jaansoni puhul viimaseks tilgaks karikas tema sobimatu käitumine korvpallitoetuse eelnõuga seoses. Nimelt võeti eelnõu päevakorrast märtsikuu volikogu istungil maha ja seejärel jättis Jaanson eelnõu aprillikuu istungi päevakorda esialgu lisamata. Eelnõu lisati arutelupunktina päevakorda päev enne istungit.
Märtsikuu istungil võeti eelnõu maha Rene Koka algatusel, kuid kuna Kokk on Jaansoni erakonnakaaslane EKRE-s, peab Heinvee tõenäoliseks, et käitumisviis oli eelnevalt kokku lepitud. Heinvee leiab, et Jaanson ei arvesta komisjonide ja vallavalitsuse seisukohtadega ega tegutse volikogu esimehele kohaselt. „Avaldus ei ole tehtud EKRE kui poliitilise erakonna suhtes, vaid esimehe suhtes,” rõhutab Heinvee. Ta tõdeb, et seegi on sõnum, et oma allkirja on andnud iga valimisliidu esindajad.
Koalitsiooni liikme Alar Mutli sõnul on umbusalduse avaldamiseni viinud pikaajalisem protsess. Tema sõnul on probleemiks osaliselt Jaansoni juhtimisvõtted ja osaliselt olukord koalitsioonis. „Koalitsioon on koomas. Tegelikult oleme juhtme juba välja tõmmanud,” ütleb Mutli ning lisab: „Tuumanupule vajutas EKRE.” Ka Mutli sõnul sai otsustavaks korvpallitoetuse eelnõu mahavõtmine. Mutli heidab ette seda, et eelnõu teemat ei tõstatatud eelnevalt koalitsioonis.
„Inimesed on toredad, aga kõik inimesed juhiks ei sobi,” tõdeb Mutli. Miks Jaanson komisjonide seisukohtadega ei arvesta ning ebasobivalt tegutseb, ei oska Mutli arvata: „Võimalik, et see on rumalus, et ta ei tea, kuidas ja mida ta tegema peab, aga võib-olla on tal kokkulepped kuskil mujal kellegagi, ei tea.”
Jaanson eelnõust: See on korruptsioon
Vallavolikogu esimees Margus Jaanson ütleb, et umbusalduse avaldus tuli talle üllatusena, kuna põhjust selleks ei olnud. „Mina eelnõud maha ei võtnud. Mina saan esitada volikogule materjale, mis kuuluvad hääletamisele,” jagab ta põhjendusi. Jaanson ei varja, et tema hinnangul ei olnud korvpalli rahastamise eelnõu õige: „Keegi ei ole rahastamise vastu, aga kas korvpall peaks saama 100 000 ja teised üldse mitte. See on korruptsioon. Ma leian, et need, kes sellise eelnõu sisse andsid, on valesti käitunud.”
Umbusaldusel puudub Jaansoni sõnul sisu. „Ma ei ole käitunud juriidiliselt ebakorrektselt ei inimese ega ka volikogu esimehena,” on ta kindel. Ta usub, et avalduse taga on emotsioonid ja isiklikud probleemid. Ta tunnistab, et otsustas esialgu tõesti eelnõu mitte aprillikuu istungi päevakorda lisada: „Kui see oli jälle laual muutmata kujul, ei näinud ma mõtet seda päevakorda panna.” Miks eelnõu muutmata kujul päevakorda läks, oli seotud sellega, et märtsikuu volikogu istungil jäi kokku leppimata muudatusettepanekute tegemise tähtaeg ja ettepanekuid ei esitatud. „See oli inimlik tähelepanematus, sekretär või keegi peaks istungil toetama,” leiab Jaanson.
Mõradest koalitsioonis rääkides ütleb Jaanson: „Aga meil ei ole ju koalitsiooni.” Tema sõnul on Alar Mutli koalitsiooni juhtimisest end kahel korral taandanud ning ilma juhita koalitsiooni ei saa olla. „Nii ka ei käituta,” leiab Jaanson.
