Hiljuti valminud raport “Raplamaa noorte uimastiuuring 2020” kaardistas noorte kogemusi seoses uimastite tarvitamise ja kättesaadavusega Rapla maakonnas. Uuring puudutab 5., 7. ja 10. klasside õpilasi ning nende kogemusi uimastite, alkoholi ja tubaka tarvitamisel.
Kõnekas oli see, et pool 10. klassi õpilastest tunnistasid, et nad on olnud vähemalt ühe korra purjus. Lisaks on uuritud ka teisi murepunkte, näiteks nutisõltuvust ning suhteid lähedaste inimestega.
Uuringu viis läbi Raplamaa Omavalitsuste Liit koostöös analüütik Maali Käbiniga. Raportit esitleti neljapäeval, 29. aprillil Raplamaa uimastiennetusnõukogu koosolekul. Raportis on välja toodud nii murekohad kui ka võimalikud lahendused. Uuring viidi läbi veebiküsitlusena 23. novembrist kuni 14. detsembrini 2020. Nõusoleku uuringus osalemiseks andsid seitsmeteistkümne kooli juhid. Kokku täitis ankeedi 868 õpilast ning kõik vastused olid anonüümsed.
Alkoholi saadakse kodust
Maali Käbin ütles uimastiennetusnõukogu koosolekul, et kuigi uuringu fookus oli uimastitel, lisandus sellele ka omajagu taustainfot, et saada aimu õpilaste tugivõrgustiku ja vaimse heaolu taseme kohta. Ühe kõneka faktina tuli uuringust välja, et pool 10. klassi õpilastest on olnud purjus vähemalt ühe korra elus. 20 protsenti 10. klassi õpilastest pole kunagi proovinud alkoholi ning 80 protsendil õpilastest ei ole ainsatki kogemust narkootikumidega.
Üks murekoht on siiski see, et 6,5 protsenti 10. klassi õpilastest tarvitab alkoholi igal nädalal. Turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Ülle Laasner tõi välja, et kõige tihedamini saavad alaealised alkoholi kätte kodust. Lapsevanemad on alkoholi pakkunud 20 protsendile 5. klassi lastest, 35 protsendile 7. klassi lastest ja 49 protsendile 10. klassi lastest. Sealhulgas on rohkem kui 50 last vastanud, et neile on kodus alkoholi pakutud korduvalt.
Laasner ütles, et alkoholi pakkumine lastele on taunitav kasvatusmeetod, mida tõenduspõhises tervisedenduses ei aktsepteerita.
Nutisõltuvus teeb muret
Muret valmistab veel laste viibimine virtuaalmaailmas ning harjumused nutiseadmete kasutamisel. Uuringust tuli välja, et rohkem kui kolmandik kõigist õpilastest on püüdnud veeta vähem aega nutiseadmes, kuid pole suutnud seda teha. 63 protsenti 10. klassi õpilastest ütlesid, et nad on võtnud nutiseadme kätte selleks, et pääseda rõhuvast meeleolust. Samuti tõi veerand õpilastest välja, et nad on sageli tundnud end halvasti, kui nad ei ole saanud nutiseadet kasutada. 13 protsenti vastanutest ütlesid, et nad on jätnud tegemata teisi tegevusi nagu sport või huviringid, et saaks kasutada nutiseadet.
Uuringu tulemused viitavad, et Raplamaa lapsed on näitajate poolest sarnased teiste Eesti lastega. Nad hindavad oma elukvaliteeti heaks, enamikule meeldib koolis käia ning vähesed on kokku puutunud narkootikumidega. Küll aga on paljud neist kimpus nutisõltuvuse ilmingutega. Võimalike lahendustena pakub uuring välja õpilaste huvitegevuse toetamist, tuues välja, et just huvitegevusel on oluline mõju laste probleemkäitumise vähendamisele.
Raplamaa noorte uimastiuuring 2020 on avalikult kättesaadav Raplamaa Omavalitsuste Liidu veebilehel.
Raplamaa uimastiuuringust tulid välja järgnevad murekohad koos võimalike sekkumistega:
– On arvestatav hulk lapsi, kellel ei ole usaldusisikut, kellele oma muredest rääkida. Vähe on lapsi, kellel üldse muresid ei oleks ning nendega üksi jäämine võib viia abi või lohutuse otsimiseni kohtadest, kust seda ei ole kõige tervislikum otsida, on see siis nutiseadmete maailm või erinevad uimastid.
– Väga paljude laste vanemad ei tea, mida nende lapsed teevad internetis. Kui see kombineerub vähese usaldusega perekonnas, on väga keeruline jaole saada, kui lapsel raskusi peaks tekkima või mõni oht ilmneb. Mitu last ütles, et neile on narkootikume pakutud just internetis.
– Uuringu tulemused näitavad, et on palju lapsi, kes on alkoholi mitte ainult korra proovinud, vaid ka korduvalt purjus olnud. Peamine allikas, kust lapsed alkoholi kätte saavad, on kodu.
– Murekohaks on endiselt nende laste suur osatähtsus, kellel ei ole välja kujunenud selget seisukohta uimastite tarvitamise suhtes. See suurendab tõenäosust, et kui on olukord, kus uimastid on kättesaadavad või neid pakutakse, ei pruugi laps suuta läbimõeldud valikuid teha.
– E-sigareti jätkuv populaarsus. Kriitiline koht on just nikotiinisisaldusega tooted, mis viivad kiirelt sõltuvuse tekkeni.
– Palju oli lapsi, kellel esineb mitmeid digisõltuvusele viitavaid probleemkäitumisi. Tervise Arengu Instituudi hinnangul on kõige suuremas ohus need noored, kel on harjumus internetis olla selleks, et oma meeleolu parandada ja end igapäevaelu stressist välja lülitada.
– On tõestatud, et vaba aja huvitegevusel on oluline mõju laste probleemkäitumise vähendamisele, mistõttu on oluline toetada neid lapsi, kes pole siiani leidnud oma vaba aja veetmiseks mõtestatud viise.
