Margus Emberg, RMK Raplamaa metsaülem

17. märtsil andis RMK teada, et ootab Sutlema asumilähedase metsa majandamiseks kogukonnalt ettepanekuid metsamajanduskava koostamiseks. Teavituse juurde kuulus ka metsa tutvustus ja ettepanekuid sai esitada 7. aprillini.

22. aprillil avalikustas RMK ettepanekud, neile antud vastused ja avalikustas kogukonna ettepanekute põhjal Raplamaa metsaülema koostatud Sutlema asumilähedaste puistute metsamajanduskava aastateks 2021–2030 https://media.rmk.ee/files/Raplamaa_Sutlema_kava_projekt_2021-04-21.pdf. Selgitan alljärgnevalt metsamajanduskava koostamise lähteseisukohti.

Enamiku ettepanekute esitajate eelistus on turberaie, sest inimesed ei soovi tee pealt või eelkõige koduaknast näha lageraielanki.

Selgitan siinjuures, et turberaie käigus raiutakse esimeses järgus 50–60% puudest ja alates seitsmendast raiejärgsest aastast, kui raieala on uuenenud, tehakse lageraie, mille käigus raiutakse ülejäänud puud, välja arvatud need, mis jäetakse kasvama loodusrikkuse võimaldamiseks ja asumilähedastes puistutes täiendavalt ka piirinaabrite või kogukonna soovil. Säilikpuid jäetakse lageraielangile vastavalt võimalustele, kuid vähemalt FSC nõude ulatuses, millele lisanduvad veel piirinaabrite ja kogukonna soovid. Ettepanekut jätta säilikpuid 20-30 tihumeetrit hektarile me printsiibina rakendama nõus ei ole, kuna langiti on vajadus ja võimalused väga erinevad.

Üldise põhimõttena võiks metsa majandamine asumilähedases tulundusmetsas jääda siiski sisult säästlikuks, mis erinevalt asula haljasalast eeldab inimeste soovidega arvestamisel ka metsamajandusliku ja keskkonnakaitselise otstarbekuse säilimist.

Inimeste soovid on mõistetavad, kuid turberaiel on ka mitmeid puudusi.

Turberaie puudused

Turbe- ja valikraied on ressursimahukamad, soomlaste hinnangul kulub ressursse kuni topelt rohkem. Kasvama jäävad puud saavad sageli suurte puude langetamisel viga ja vigastatud tüveosadest edaspidi enam ehituspuitu ei saa. Viga saab ka alusmets ja järelkasv. Hõredaks raiutud puistu jääb tormihellaks, suur on tormikahjude tekkimise võimalus.

Sutlema metsas on valdavalt viljakad sinilille kasvukohad, kus on väga intensiivne sarapuu ja toominga kasv, millest uut metsa ei saa. Sõltumata raieviisist, tuleb enne raiet alusmets kogu ulatuses likvideerida. Vana metsa varjus hoogsalt kasvava põõsarinde ja suurte puude konkurents pärsib männitaimede kasvu. Männiga uuendamine on ressursimahukas ja ei pruugigi õnnestuda, kindlam ettevõtmine turberaie puhul sellises metsas on panustada uuenemisele kuusega.

Kuna tegemist on juurepessust ohustatud alaga, kus kohati on ka suur inimeste tallamiskoormus, ei ole kuusk valikuna parim lahendus. 2020. aastal tehtud üraskirüüstest tingitud erakorralise lageraie algseks ajendiks oligi kergteel ja metsaradadel liiklejate ohutuse tagamine. Ohu allikaks olid tormimurtud ja kuivanud kuusepuud kergtee ja metsaradade ääres, kus tuli juba ka 2019. aasta sügisel inimesi ohustavaid puid raiuda. Tormimurru põhjustas kergtee raadamisraiega avatud metsaserv ja kuivanud oli palju kuuski just metsaradade ääres.

Lähtume siiski kogukonna soovist ja kavandame 6,3 ha raieküpse metsa osas teha 4,5 ha turberaiet, millest 2,1 ha käesoleval aastal ja 2,4 ha aastal 2028, kuid turberaiealad kipuvad Sutlema metsas uuenema enamjaolt kuusega.

Päris ilma lageraieta ei saa

Harilikku lageraiet kavandame teha 1,8 hektaril, millest 1,5 ha käesoleval aastal ja 0,3 ha aastal 2028. Lageraie tingib sellel metsaalal suurem kuusepuude osakaal ning sarapuu ja toominga uuenenud suured häilud. Lageraielangile jätame kasvama enamiku tammedest ja palju ka mände. Häiludesse ja kuusegruppidesse midagi kasvama jätta pole. Lageraie on küll inimsilmale valusam vaadata, kuid säästlikum nii metsakasvatuslikult kui ka keskkonnakaitseliselt, sest on kõige ressursisäästlikum puiduvarumise viis ja tagab metsa kiire uuenemise ja kvaliteetse tüvepuidu juurdekasvu.

Kavandatud lageraie langid jäävad Sutlema alevist ja kergteest eemale, mistõttu otseselt silma ei riiva, seega on osaliselt kogukonna ettepanekutega kooskõlas. Lageraie alad uuendame männiga.

Esitati soov säilitada elujõuline järelkasv ja eriliigilisus just kergtee ääres. Põõsarinde intensiivse kasvu tõttu on perspektiivset järelkasvu vähe ja suurte puude langetamisel on seda keeruline säilitada. RMK võimaldab kogukonna esindajal enne raiet konkreetsete kasvama jäävate puude, sealhulgas alusmetsa puude ja põõsaste osas kaasa rääkida.

Kogukonna kindel soov oli, et raiet ei tehtaks lindude pesitsemise ajal. Üldjuhul RMK ei tee raiet 15. aprillist kuni 15. juunini. 2021. aasta raied Sutlema metsas on kavandatud septembrist novembrini.

Juhiti tähelepanu, et metsas elab musträhn ja sageli häälitsevad kullilised. Selline tähelepanek kinnitab senise metsamajanduse looduslähedust. Musträhn on kolmanda kategooria kaitsealune liik, kes on Eestis laialt levinud ja võrdlemisi sage – 6000 kuni 9000 paari. Kaitsealused metsaliigid eelistavad pesitsemiseks rahulikumaid kohti asustusest kaugemal majandatavas metsas. Sutlema küla ümbrus on kõrge häiringufaktoriga, kus metsaraiest (mida tehakse samal metsaeraldisel keskmiselt üks kord kahekümne aasta jooksul ja üldjuhul väljaspool lindude pesitsusaega) palju rohkem ohustavad linde pidevalt vuravad autod ja hulkuvad kassid ning igal aastal lindude pesitsemise ajal tehtavad põllumajandustööd nagu niitmine metsaheinamaal, mis on suur oht näiteks lennuvõimetutele hallrästapoegadele.

Mõned liigid, näiteks kanakull, eelistavad sageli metsaalalt hoopis asula haljasalale elama kolida, sest inimeste juures on rikkalikum toidulaud, näiteks hakid ja varesed.

Avaldati soovi, et RMK ei kasutaks rasket metsatehnikat ja teeks raied metsameestega. Arvestame ettepanekut ja 2021. aasta turberaie kavandame teha metsameestega (mootorsaagidega), kuid kokkuveol eelistame siiski traktorit. Püüame vältida pinnase kahjustusi, kuid nii, et traktorijälgi üldse ei jää, pole võimalik teha. Lageraied teeme mehhaniseeritult harvesteriga, et rakendada metsameeste oskusi ja võimalusi hooldus- ja turberaietel teistes kohtades. Nagu kõik teised valdkonnad, püüab ka metsasektor tehniliselt tasemelt ja tootlikkuse näitajatelt ülejäänud ühiskonnaga siiski sammu pidada, mitte vähikäiku teha.

Tehti ka ettepanek, et ohutuse tagamiseks tuleks laiemalt lahti raiuda raieala läbiv õhuliin. Arvame, et elektrikatkestuste välistamiseks tuleks lagedaks raiuda 20+20 meetrit õhuliinist. Ootame kogukonnalt sellekohast laiema kandepinnaga ja täpsustatud raie ulatusega ettepanekut, mis oleks ühtlasi ka reaalselt teostatav. Metsa seisundit silmas pidades on lageraie seal otseselt vajalik vaid eraldistel 12 ja 15.

Ebaratsionaalseid ettepanekuid arvestada ei saa

Esitati ka ettepanek teha teeäärsel alal ainult võsaraie. Oleme seisukohal, et mistahes looduslikku protsessi sekkumine peaks täitma mõnda inimesele eluliselt vajalikku ratsionaalset eesmärki nagu metsakasvatuslik otstarbekus, puidu varumine või maakasutus mõnel teisel eluliselt vajalikul otstarbel. Võsaraie vähendab loodusrikkust, sealhulgas lindude pesitsus- ja varjevõimalusi, mistõttu ainuüksi toreda maastikukunsti nimel me sedasorti kulutamist säästliku ressursikasutuse seisukohalt ratsionaalseks ei pea ja sellist tegevust majandatavas metsas ei toeta. Lisaks kasvab võsa väga kiiresti tagasi, mis eeldab uut raiet.

Sama lugu on kändudega, mille kohta esitati ettepanek need kergtee ääres madalamaks saagida. Lisaks on kõrgemad kännud loodusrikkusele paremad – Keava mägede kaitsealal jäeti looduskaitseraie käigus kännud koguni 2–4 meetri kõrguseks.

Liialt isekusest ajendatute hulka kuulus näiteks 2020. aasta seisukorra järgse lageraie kohta tehtud ettepanek raiuda ära ainult kuivanud kuused. See oleks olnud nii loodusrikkuse kui ka ressursikasutuse seisukohalt kõige halvem lahendus, lisaks veel tehnoloogiliselt teostamatu.

Juhiti tähelepanu, et Sutlema metsa kasutavad lapsed õppimise eesmärgil. Leian, et loodusharidus peakski olema mitmekülgne ja sisaldama loodushoiule lisaks laiemat keskkonnakaitselist vaadet – tutvustama selle osana ka metsamajandust ning aitama kujundada sotsiaalseid väärtushinnanguid ja suhtluskultuuri. Majanduslikult, keskkonnakaitseliselt ja sotsiaalselt tasakaalustatuna on just majandatud metsal, sealhulgas vanametsa komponente sisaldaval sirguval metsanoorendikul igakülgsete teadmiste omandamiseks rohkem eeldusi.

Mõned isikud, kellest osa Sutlema mets otseselt ei puudutagi – üks suisa välismaalt, tegid kogukonna ja Sutlema lasteaia nimel ettepaneku koguni välistada lageraie. Kõnekas on fakt, et kogukonna liikmed, Sutlema lasteaed ja kogukonna õiguspärased esindajad ise tegid teistsugused ettepanekud. Lisaks on selline ettepanek ebaratsionaalne nii majanduslikult kui ka keskkonnakaitseliselt. RMK-l on metsa säästva majandamise, sealhulgas metsa uuendamise kohustus ja asumilähedastes puistutes peame arvestama ka raiest otseselt puudutatud kohaliku kogukonna soove. Eeltoodud põhjustel me sedasorti ettepanekuid ei arvesta.

Kogukonna liige kirjutas meile: “Loodan, et tehakse üks mõistlik otsus meie küla ääristava metsa osas, kus on olnud kena lastelastega jalutamas käia.“ See on hea väljakutse ja me anname endast parima!