Kaasava eelarve idee on lihtne: kõik saavad esitada oma ettepanekuid ja rahvahääletuse tulemusel selgitatakse välja, millised neist ellu viiakse. Mis saab aga rahastamata jäänud ideedest edasi?
Igal aastal esitatakse kaasavasse eelarvesse hulk ideid. Mõnikord on võit ülekaalukas ja teinekord vaid loetud häälte küsimus. Uurisimegi valdadest, mis on saanud rahvahääletusel välja jäänud ideedest.
Rapla valla arendusjuht Heiti Vahtra selgitas, et ideid, mis võiksid kogukonnas olulisel kohal olla, kuid ei osutu valituks, on lülitatud Rapla valla arengukava kantide arengueelistuste hulka. Üks selline näide on idee rajada Rapla linna koerte jalutusplats. Seda on kaasavasse eelarvesse mitmel korral esitatud, kuid see pole kordagi piisavalt hääli kogunud.
Sarnane näide on samuti kahel viimasel aastal kaasava eelarve nimekirjas olnud Vaopere bussipeatuse valgustus.
„See tähendab, et nii koerte pargi kui ka bussipeatuste valgustamise osas annab see võimalusi ka teistest allikatest raha taotlemiseks või kui vajadus on tõesti suur ja valdkondlikud juhid nii otsustavad, võib see idee saada ka realiseeritud valla eelarvest,” selgitas Vahtra.
Märjamaa valla arendusspetsialist Kirsti Mau ütles samuti, et välja pakutud ideed jäävad vallavalitsusele heaks infoallikaks, millised on olnud kogukondade soovid ja prioriteedid. „Võimalusel leitakse nende ideede rahastamiseks muid vahendeid. Näiteks esitati Märjamaa mini-multiväljak kaasavasse eelarvesse, kuid ei saanud rahastust. Vallavalitsus esitas Leaderi projekti ja objekt valmis eelmisel aastal,” selgitas ta
Kohila valla avalike suhete nõunik Merle Beljäev lisas: „Kui on hea ja realiseerimist vajav idee, siis on see sisendiks ka investeeringute planeerimisel.” Ta ütles veel, et vald ei ole seni ise ühtegi võiduta jäänud kaasava eelarve ideed ellu viinud. Küll aga on mõni projekt saanud mujalt toetust ja seeläbi teoks saanud. „Kohila vallas ei ole ka väga suur olnud nende projektide arv, mis on kaasavasse eelarvesse esitatud,” ütles Beljäev.
Kõik nõuetele vastavad ideed lähevad hääletusele
Kaasava eelarve nii mõnegi idee osas tekib tunnetuslikult selle sobivuse küsimus. Mõningal juhul on tegemist selgete probleemidega, mille lahendus võiks tulla valla eelarve muudelt ridadelt. Rapla puhul võiks selle näide ollagi eelpool mainitud Vaopere bussipeatuse valgustus. Pimedas bussipeatuses enda nähtavaks tegemine on kahtlemata tülikas ja teisalt on puudulik valgustus ka omajagu ohtlik.
Vahtra selgitas, et otsuse, millised ideed kaasava eelarve kandidaatide hulka jõuavad, teeb kaalumise komisjon. Sellesse kuuluvad volikogu kõigi alaliste komisjonide esimehed ja vallavalitsuse esindaja. Ta selgitas, et eelmisel aastal paigutati igasse piirkonda piirkonnakoordinaatorite ettepanekul kaks päikesepaneelidega katsevalgustit, ja kinnitas, et kus on võimalus panna püsitoitega valgusallikat, seda ka tehakse.
„Meie majandusosakond tegeleb sellega igal aastal oma eelarve siseselt – vaja on vaid kannatust, sest kõike ei saa korraga (nagu kaasav eelarve, on ka valla eelarve siiski oma piiridega ja kõik soovitu sinna korraga ei mahu). Konkreetse murega Vaopere osas julgen arvata, et Vaopere kindlasti saab mingil ajahetkel valgustuse bussipeatuse juurde. Kas sellel aastal või järgmisel, see on majandusosakonna ja piirkonna inimeste otsus,” ütles Vahtra.
Kirsti Mau rääkis, et kõik esitatud ideed, mis vastavad nõuetele, on vaja suunata rahvahääletusele ja seega ei saa ühtegi ideed niisama kaasava eelarve hääletusest välja jätta. Märjamaa kaasavas eelarves oli tänavu idee Tallinna-Pärnu maantee Varbola-Orgita lõigu bussipeatustesse ootepaviljonide paigaldamiseks. Hääletusel see rahastuse saamiseks piisavalt hääli ei kogunud. Sellest hoolimata on Mau sõnul käimas ettevalmistustööd, et Vaimõisa bussipeatustesse saaks paigaldatud ootepaviljonid. „Varbola bussipeatustes on ootepaviljonid olemas ning Orgital ei leia me ootepaviljoni paigalduseks hetkel vajadust, kuna kasutajaid on 0,26 inimest kuus,” lisas ta.
Kohila kaasavas eelarves oli tänavu näiteks Hageri kiriku fassaadi kapitaalremont. Sarnaselt eelnevate näidetega ei kogunud see piisavalt hääli, kuid on selgelt oluline probleem. Merle Beljäev ütles, et 2021. aasta eelarvest on eraldatud vahendeid Hageri kiriku kapitaalremondiks ning Hageri Lambertuse koguduse 800. juubeliaasta läbiviimiseks.
Hea peegeldus KOV-i otsustusprotsessist
Maakonna esimest kaasavat eelarvet menetleti 2015. aasta kevadel Rapla vallas. „Minu enda hinnangul kaasava eelarve idee toimib. Kindlasti saab seda protsessi kohendada veelgi paremaks ja seda püüame ka teha. Kaasav eelarve on tegelikult väga hea peegeldus kohaliku omavalitsuse igapäevaste otsuste tegemise protsessi – vahendeid on piiratud hulk, aga lahendust oodatakse hulga rohkematele probleemidele. Tuleb leida lahendus, kuidas probleeme prioritiseerida ning siis järjest lahendada. Kaasavas eelarves on prioritiseerimine hästi selge – mida rohkem hääli, seda parem. Kohaliku omavalitsuse igapäevategemistes see prioritiseerimine ei ole nii lihtsa lahendusega ja sellest ka elanike pidev tusasus, et probleem ju on, aga näe, vald ei tee midagi…” rääkis Heiti Vahtra.
Oma kaasava eelarve programmi algatas aasta hiljem ka Kohila vald. Merle Beljäev tõi positiivse poole pealt välja, et hääletajate arv kasvab. Ta lisas, et kaasav eelarve võimaldab elanikel kohaliku elu korraldamisel aktiivne olla ja samas suunata valla eelarve vahendeid just kogukonna jaoks oluliste ettevõtmiste realiseerimiseks.
Märjamaa vallas avati kaasav eelarve 2017. aastal. Kirsti Mau usub, et kuni on ettepanekuid ja kogukonnad ühiselt oma ideede eest tegutsevad, täidab kaasava eelarve idee igati oma eesmärki ja toimib. „Igal aastal tuleb uusi ideid, kasvab ideede esitajate teadlikkus ja oskus oma ideid turundada,” ütles ta.
Nädala alguses kuulutas ka Kehtna vald esmakordselt välja oma kaasava eelarve, kuhu elanikud oma ettepanekuid 10. juunini esitada saavad.
