Kosmos ja kõik sellega seonduv on inimesi vaimustanud põlvkondade kaupa. Olen minagi sellest valdkonnast vaimustuses ja seetõttu oli eriti põnev kirjutada tänase lehe persoonilugu Jaan Virust, kes nägi seitsme kuu jooksul vaeva kahe stereokaamera ehitamisega, mis lendavad lähiaastatel USA kosmoseagentuuri NASA loodud programmi Artemis raames Kuule.
Mõelda vaid, siinsamas Eestis ehitatud tehnoloogia pannakse proovile Kuu pinnal. Eestlaste väike osa selles programmis on muidugi äge, aga veel võimsam on programm ise. Nimi pärineb Kreeka mütoloogiast, kus Artemis oli Apollo kaksikõde. Apollo nime kandis mäletatavasti USA kosmoseprogramm, mille raames käis aastatel 1969 kuni 1972 Kuu pinnal kaksteist astronauti. Nüüd on siis käes kaksikõe kord särada.
Programm Artemis koosneb kolmest suurest osast või eesmärgist. Nendest esimene on inimeste lennutamine Kuule. Sealjuures on välja käidud lubadus, et Kuu pinnale astuvad ka esimene nais- ja esimene mustanahaline astronaut. Kui esimene faas saab edukalt läbi, näeb NASA plaan ette püsiva baasi rajamist Kuule. Sealt edasi tahetakse lennata juba Marsile.
Eestlaste osa kogu selles plaanis on kahe stereokaamera ehitamine, mis paigaldatakse robotkäe külge. Kaameraid kasutatakse käe juhtimiseks, mille ülesanne on võtta Kuu pinnasest proove ning neid testida. Jaan Viru, tema ettevõtte Crystalspace OÜ ning partnerite töö on selles osas tehtud. Kaamerad on tänaseks päevaks valmis ning saadetud tellijale, suurettevõttele Maxar Technologies. Praegu on veel õhus küsimus, millal need täpsemalt Kuule saadetakse. Lootus on, et see juhtub lähiaastatel.
Jaan Viru rääkis, et esialgu oli juttu aastast 2022, aga nüüd on selge, et nii vara need Maalt ei lahku. Eks hiiglaslike ettevõtmistega ongi sedasi, et ajagraafikud kipuvad nihkuma. Hea uudis selle kõige juures on, et tänavu ametisse astunud USA president Joe Biden ja tema administratsioon andsid veebruaris Artemise programmile heakskiidu. Selle raames lendab Kuule kindlasti rohkem kui üks missioon ja millisega neist läheb kaasa eestlaste loodud tehnoloogia, eks see selgub edaspidi.
Eestist sai kosmoseriik 2013. aasta 7. mail. Siis lennutati Guajaana kosmodroomilt Maa orbiidile tudengisatelliit EstCube-1. On tähelepanuväärne, et alates sellest ajast ei ole eestlased selles valdkonnas jäänud mitte toppama, vaid teinud samme edasi. Nagu tänase lehe persooniloost saab lugeda, oli ka Jaan Virul oma roll EstCube-1 orbiidile lennutamises. Sel ajal oli ta Tartu Ülikooli füüsikatudeng. Ülikoolipäevil saadud tutvused ning oskused kosmosetehnoloogia valdkonnas on teda saatnud ka järgnevatel aastatel.
Kõigil kosmosevaldkonnast huvitunutel on hea tõdeda, et lähiaastad saavad olema põnevad. Ees ootavad uued missioonid ja avastused inimkonna teadmiste laiendamisel. Eriti hea on selle keskel mõelda, et väike osa nende eesmärkide täideminemisel on ka kohalikel Eesti teadlastel. Siinsamas, meie kodumaal on ehitatud tehnoloogia, mis ühel päeval peab oma töö ära tegema Kuu pinnal.
