Juba kolm aastat on Järlepa elanik Toomas Org pühendanud oma vaba aega kodukandi kaunistamiseks, istutades kõikjale tulpe. Tulemuseks on tuhanded värvilised õied ja tänulikud elanikud.
„See on ju käsitöö,” ütleb Järlepa Kodukultuuri Seltsi liige Külliki Malken. Me kohtume Järlepas, jalutame ringi ja imetleme tulpe. Ilulooja Toomas on ajalehega rääkimiseks oma heakskiidu andnud, kuid ise eelistab jääda telgitagustesse.
„Ta istutab neid terve talv läbi,” teab Külliki rääkida. Tegelikult mõni aeg enne meie saabumist oli Külliki Toomasega tänavanurgal vestlenud, samal ajal, kui Toomas aina uusi tulpe maha istutas. Õigupoolest ei istuta Toomas ainult tulpe. Veel on näha küllaltki palju erisuguseid nartsisse ning ka mõned hüatsindid piiluvad siit-sealt.
Külliki teab, et tulbisibulaid istutab Toomas ükshaaval. On kujuteldamatu, kuidas üks mees võtab aja, põlvitab murus, teeb augu, pistab sibula mulda ning jätkab nii tuhandeid kordi. Miks, võib tekkida küsimus. Külliki teab rääkida, et Toomas töötab Nurmiko aiandis, kust ta päästab muidu prügikonteinerisse rändavaid lillesibulaid, mis ühel või teisel põhjusel müügiks ei kõlba. Näiteks räägib Külliki, et ühed sibulad olid hallitanud, kuid Toomas pani need maha ja nad läksid ikkagi kasvama. Aga on ka olnud selliseid, mis ei ole kevadel tärganud. „Suur tänu Nurmiko aiandile ja Jaak Ungersonile, kelle lahkel loal need lilled saadud on,” palub Toomas lehe kaudu edasi öelda.
Ilu on vaataja silmades
„Toomas on suur looduseinimene. Ta lihtsalt armastab loodust, ilu ja puhtust enda ümber. Ta läheb tihtipeale metsa, prügikott kaasas, ning tassib sealt käe otsas prügi ära ja on käinud isegi järvest prügi välja korjamas. Ta teeb kõike ilma tunnustust ootamata. Toomas on tegelikult küla hing,” räägib Külliki. Toomas on Küllikile avaldanud, et teda innustab lilli istutama ilu ja värskes õhus viibimine. „Ilu on vaataja silmades,” olla Toomas öelnud.
Ka oma loodud tulbipeenarde ümbrusi käib ta ise aeg-ajalt väikese niidukiga korrastamas, kuigi paljud tulbid õitsevad Toomase enda kodust kaugemal, naaberkortermajade ees, endise poe esisel platsil, aga ka Järlepa haridus- ja kultuurikeskuse lähistel ning isegi kohaliku järveni viiva tee ääres.
Mõnes teises kohas võiksid inimesed võib-olla pahandada isetegevuse pärast, aga Järlepa inimesed on loodud ilu eest väga tänulikud. „Kui ühe maja ette maha said, siis tean, et järgmise maja elanikud olid küsinud, kas meie poole ka jõuad,” ütleb Külliki naerdes. Toomas on alati kohalikelt ka enne istutamist luba küsinud. Jalutades kohtame Tamarat, kes sealkandis elab ja naudib väga Toomase istutatud lillede õieilu. „Nii ilus on! Kui hea, et selliseid inimesi olemas on,” ütleb ta.
Külliki kinnitab, et Järlepa ongi ühtehoidev kant, kus kõik teavad kõiki ja üksteist usaldatakse. Nii on üleöö tekkinud kohalikele lastele uued jalgpalliväravad ning järve äärde ühiseks kasutamiseks grill. „Meil on toredaid, aktiivseid inimesi palju,” ütleb Külliki.
