Kevade saabumisega tulevad ilmsiks murekohad teedel. Iseäranis tugevalt annavad endast märku kruusateed ning sagenevad teated vallale.
„Vallale laekub kruusateede kohta kaebusi omajagu palju,” tõdeb Kohila valla teedespetsialist Gert Küling. Hetkel tegeleb ta valla kruusateede olukorra kaardistamise ja remondi planeerimisega. „Olen ametis olnud alates talvest ja varasemast ajast ei ole kruusateedele suuremat sorti kaardistamist tehtud, vaid ongi reageeritud vastavalt kaebustele või väikeste lõikude kaupa,” selgitab ta. Teedespetsialisti kinnitusel on kruusateede remont ja kruusa pealevedu planeeritud juuni- ja juulikuusse.
„Osale kaebustele on võimalik vastata, et olen olukorraga kursis ja probleem saab selle suve jooksul lahendatud. Küll aga kõikidele kaebustele või muredele reageerimisel arvestan ikkagi hetkelist olukorda, prioriteeti sõltuvalt elanike/teekasutajate arvust ja muid selliseid tegureid. Kruusateede parendusvajadused on kindlasti suuremad kui võimalused ja kindlasti vajab osa kruusateid põhjalikumat remonti, mis eeldab pikemaajalist planeerimist. Kahjuks ei mahu kõikide kruusateede olukorra põhjalik parendamine selle aasta eelarvesse ära, aga proovin anda endast parima, et elementaarne sõidetavus oleks järgmiseks kevadeks tagatud valdaval osal kruusateedel,” ütleb Küling.
Teedespetsialisti sõnul saavad tänavu Kohilas vastavalt teehoiu investeeringute kavale musta, tolmuvaba katte: Sutlemas Ambose tee lõik Metsapunkti teest kuni Sutlema asula piirini; Rabiveres Suurküla ja Krimmiküla tee kokku ca 1 km lõik; Salutaguse tee kuni Rõõmu tee ristmikuni; Viliveres Kallaste tee kuni Saku valla piirini; Kohila alevis Posti tn pikendus kuni Aiandi tänavani ja Tohisoo pargis Linda tee. Lisaks saavad värske katte pindamise näol Prillimäel Sõpruse tänav ja Sutlemas Lasteaia tänav.
Rapla abivallavanem Triin Matsalu kinnitab, et vald hooldab regulaarselt kõiki avalikult kasutatavaid teid: „Tolmutõrjet teostatakse kevaditi kruusateelõikudel, kus on elamud teega piirneval alal. Kruusa pealevedu, st katte parendustöid, teostatakse vastavalt vajadusele igal aastal, 2021. aastal on planeeritud kruusa pealevedu teostada ca 12,5 km.” Samas tõdeb ta, et kruusateedelt ei saa eeldada sellist taset, mis mustkatte puhul. „Ilmastikust tingitult on märjal ajal loigud, kuival ajal tolm ja ka augud on kruusateedel normide piires lubatud,” ütleb ta.
Märjamaa abivallavanema Ott Valdma sõnul on teedespetsialist ääretult hõivatud, teiste tööde seas ka kestvate hooldustööde planeerimisega. „Seoses selleaastase kruusateede hooldusega on valda saabunud palju teateid, kuid ka eelmisel aastal oli palju teateid, sest teostasime teeäärte mahalükkamist ning see mõjutas oluliselt teeäärte haljastust,” ütleb ta.
Sel aastal oli kruusateede höövelduse tähtajaks 15. mai ning selleks ajaks said ka ettenähtud teed Valdma sõnul üle käidud, kuid osa teede puhul ei ole tööd teostatud vastavalt nõuetele: „Tee hooldajale on teada antud, et mittenõuetekohaseid töid vastu ei võeta ning need tuleb üle teha. Hooldaja teostab hetkel parendustöid ning enne tööde ülevõtmist teostab teedespetsialist ka tööde ülevaatuse reaalselt teedel, mis võtab ka päris mitu päeva.”
Kehta valla taristuspetsialisti Marko Valgma sõnul on sealsete kruusateede seisukord viimase paari aastaga paranenud, kuigi tõdeb, et väga head nad sellegipoolest ei ole. „Kriitilised kohad saab alati tehtud, et vähemalt sõiduautoga saaks läbi,” kinnitab ta.
Kõikide valdade esindajad julgustavad elanikke murekohtadest kruusateedel märku andma.
