Põhikooli lõpetajate üks lõpetamise tingimusi on loovtöö tegemine. Selle töö võib teha ükskõik millisel endale meeldival teemal. Parimaid töid, mis seotud kodukandi ja ajalooga, tutvustatakse iga aasta Hageri kihelkonna ajalookonverentsil.
Algul pidi tänavune õpilaste ajalookonverents toimuma aprillis, kuid viirusest tulenevate piirangute tõttu lükkus see edasi 23. maile. Konverents koos Kohila koolituskeskuse muusikaõpilaste väikese kontserdiga toimus Hageri kirikus ja oli osa üritustesarjast “Hageri kogudus 800”.
Konverents toimus koguduse ja Hageri muuseumi koostöös ja muuseumi juhataja Virve Õunapuu sõnas sissejuhatuseks, et tore on näha, et õpilased ja õpetajad on leidnud just õpilasi kõnetavaid teemasid. Sel päeval ettekandmisele tulnud tööd hõlmasid väga pikka ajavahemikku ja mitmeid erinevaid teemasid. Oli keskkonda puudutav ettekanne, ühe talu lugu, uurimus hobiarheoloogia leidudest, ehitiste ajalugu, pilguheit ristisõdade aegadesse ja Kohila mõisakooli algusaastate lugu.
Kõik ettekanded ka jäädvustati, nii et nendega saavad juubeliaastaks loodud kodulehel (https://hagerikogudus800.weebly.com/) tutvuda ka need, kes sel päeval kirikusse ei jõudnud.
Kellel mõne teema vastu aga sügavam huvi, siis kõik tööd on olemas Hageri muuseumis, kus on talletatud ka varasemad ajalookonverentsidel esitatud uurimustööd. Õunapuu loodab, et ka mõned näitused, mis uurimuste käigus õpilastel valmisid, saab ühel hetkel muuseumisse kõigile näitamiseks tuua.
Koroonavari ei olnud aga jätnud puutumata ka seekordset üritust. Kaheksast õpilasest oli kohale saanud tulla vaid kolm. Teiste õpilaste töid kandsid ette nende juhendajad või nõuandjad. Koolidest olid esindatud Ruila põhikool, Kurtna põhikool, Kohila gümnaasium ja Kohila mõisakool.
Enamik töid lähtusid pigem põhimõttest, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, aga ühe töö puhul saabki alles tulevikus hinnata, millise mõjuga praegu tehtud muutused olema saavad.
Ruila põhikooli õpilase Marcus Merigani uurimuse “Via Baltica 35. kilomeetri ökoviadukt” eesmärk oli uurida metsloomade liikumist rajakaamera abil. Viie kuu jooksul jäi kaamerasse suurematest loomadest üks põder ja neli metskitse, nii et väga tihedat liikumist ökoduktil polnud. Põhjus, miks loomad ei ole seda veel aktiivselt kasutusele võtnud, võib olla seotud sellega, et ühes viadukti otsas on tehtud ulatuslik lageraie. Merigan usub, et tehtud investeering tasub end kindlasti ära, kuid hetkel on seda raske hinnata just keskkonna ja looduse seisukohast.
Teine ettekanne oli meeltmööda rohkem naistele, kuna käsitles Hageri kirivöösid. Ruila põhikooli õpilane Linda Tombak on uurinud Hageri kirivööde ajalugu, pärimust ning valmistas ise ka kaks näidist. Kokku leidis ta 20 erinevat vöökirja ja vööde kudumise kohta tõi ta välja, et see ei olnudki nii keeruline ja andis talle võimaluse ära õppida uus käsitööoskus.
Peale Hageri muuseumi on kihelkonda tekkinud ka üks talumuuseum, täpsemalt Mõnuste külas Ristema talus. Oma kodutalu ajaloolisi dokumente uuris Ruila põhikooli õpilane Kertu Beljäev. Uurimuse käigus tulid välja vanad kaardid ja kunagine ostu-müügileping, millega talu mõisalt ära osteti.
Kurtna põhikooli õpilane Anni Fingling uuris Kurtna-Kiisa piirkonna ühiskondlike ehitiste ajalugu ja tänapäeva, ühendades selle teema oma fotograafiahuviga. Nii valmis peale ajaloolise kirjelduse ka fotonäitus, kus pildid hoonetest enne ja nüüd.
Järgmised kolm ettekannet viisid kuulaja kaugemasse ajalukku. Ruila põhikooli õpilane Riho Männik uuris Ruila piirkonna ajalugu, seda, kuidas on õige hobiarheoloogiaga tegeleda, ja pani kokku näituse 300 leiust. Kohila gümnaasiumi õpilaste Kairit Kabeli ja Artus Leo Marco Klemmi uurimused käsitlesid aga väga ammust aega, rääkides Hageri koguduse algusaegadest ja Taani ristisõdadest Põhja-Eestis. Mõlemad tööd olid ääretult põhjalikud ja neist teemadest huvitatutel tasub kindlasti nende õpilaste kirjalike töödega tutvuda.
Päeva viimane ettekanne tõi kuulajad tagasi aga praegusesse aega. Kohila mõisakooli õpilane Kiersten Kokk on uurinud enda kooli algusaastaid. Lõpetab ju sel kevadel esimene lend ja nii moodustavad tema uurimuse kooli asutajate, lapsevanemate ja ka õpilaste mälestused.
Õunapuu sõnas konverentsi lõpus, et tänased uurimused näitavad, et me õpilased oskavad opereerida tehnikaga, mõttemängudega, liikuda ajas ja suurepäraselt ka esineda. Ta on ka tänulik koolidele, kes on võtnud südameasjaks, et oma kodukoha ajalugu tuleb tunda.
Kõige üllatavam ja põnevam tundus tema enda jaoks ökoviadukti puudutav töö. See kõnetab just praegusel ajal inimesi. Maastikumuutus, mis Rail Balticuga kaasneb, ei mõjuta vaid loomi, vaid ka kogukondi, hakates külasid lahutama. Sama töö jõudis ka üleriiklikul õpilaste keskkonnaalasel uurimistööde konkursil finaali.
