Raplamaal domineerib tugevalt autokasutus ning tulevikus kujuneb Raplamaa ühistranspordi südameks rongiliiklus, selgub omavalitsuste liidu tellitud liikuvusuuringust.
Viimased kuus kuud on kestnud Raplamaa liikuvusuuring, mis jõudis ühe vaheetapini reedel, 21. mail, kui toimus Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogu istung ja sellega koos Raplamaa kohaliku omavalitsuse üksuste ühise liikuvusuuringu lõpuseminar. Uuringu viis Raplamaa kohalike omavalitsuste tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikooli logistika ja transpordi teaduskeskuse uurimisrühm.
Idee oli lihtne – koguda kokku info raplamaalaste liikumismustrite kohta. See info omakorda oleks aluseks, millele kohalikud omavalitsused saavad tugineda, et langetada tulevikku vaatavaid otsuseid, mis põhinevad teaduslikule uuringule. Uuringus said osaleda kõik soovijad. Selleks oli veebis üleval anonüümne küsimustik, millele oli võimalik vastata tänavu jaanuaris ja veebruaris. Kokku laekus sinna 730 vastust. Anonüümse küsimustiku näol oli tegemist ainult ühe meetodiga, mida uuringu koostamiseks kasutati. Lisaks viidi läbi intervjuud Raplamaal tegutsevate ettevõtjate ning kohalike omavalitsuste juhtidega ja kasutati andmebaasides olevaid andmeid.
Reedesel üritusel tegi uuringu tulemustest ülevaate Taltechi logistika ja transpordi teaduskeskuse juht Dago Antov. Kõige suurema punktina tõi ta välja, et Raplamaal domineerib autokasutus ning ühistransport on selle kõrval valulapse rollis. Anonüümsest küsitlusest tuli näiteks välja, et pooled maakonna elanikest ei kasutagi ühistransporti ning nendest, kes seda kasutavad, moodustavad põhilise osa õpilased.
Selle põhjusena tõi ta välja, et kuigi Raplamaal elab ligikaudu 33 000 inimest, on asustus hõre. Rohkem inimesi elab vaid keskustes nagu Järvakandi, Märjamaa, Kohila, Kehtna ja Rapla. Suurim liikumine toimub uuringu tulemuste kohaselt hommikul tööle ja õhtul tagasi. Seda põhiliselt just põhja suunas ehk Harjumaale ja Tallinnasse. Vähem on pendelrännet Harjumaalt Raplamaale. Nii kaubanduse külastamist kui ka kultuuri tarbimist eelistab Raplamaa elanik teha autoga.
Üllatava punktina tuli uuringu korraldajate poolt välja ettepanek, et Tallinna-Rapla-Türi maanteed ei tasuks ehitada neljarealiseks. Ometi on sellised unistused Raplamaa elanike seas pikka aega püsinud. Ka reedel tekitas see omajagu elevust. Eriti häälekalt võttis sel teemal sõna ROL-i juhatuse esimees Heiki Hepner. Temaga liitusid ka valdade juhid, kes käisid väga selgelt välja, et neljarealine maantee Tallinnani on raplamaalaste jaoks nii soov kui ka unistus. Samuti läheks selle väljaehitamine kokku liikuvusuuringust välja tulnud tõdemusega, et raplamaalased eelistavadki autosid ühistranspordile.
Uuringu läbiviijad tõid selle peale välja, et arvud lihtsalt kõnelevad seda keelt – neljarealine maantee ei oleks majanduslikult põhjendatud. Küll aga lisasid nad, et kui vallajuhtidel see plaan siiski püsib, on tark selles küsimuses rõhutada pehmemaid väärtusi.
Liikuvusuuringul oli ka väga selge tulevikku vaatav mõte ehk millistele valdkondadele peaks vallajuhid oma otsustes rõhku panema. Reedese ettekande käigus tuli välja kaks tulevikuvisiooni või isegi ettepanekut. Dago Antov ütles, et suure tõenäosusega kujuneb Raplamaa ühistranspordi südameks rongiliiklus. Teine tulevikuvisioon puudutas bussiliiklust ning selle koha pealt tõid uuringu läbiviijad välja, et tasub kaaluda intelligentsete nõudeliinide rakendamist. See tähendab, et buss sõidaks väiksematesse peatustesse ainult juhul, kui see on sinna tellitud.
Omaette küsimus on ka see, kui tugeva jälje on selle uuringu tulemustele jätnud koroonaviiruse leviku mõjud. Ilmselgelt on nende mõju olnud inimeste liikumisharjumustele suur.
Ka ROL-i arendusjuht Tavo Kikas tõdes, et uuringu läbiviimine koroonaajal ei olnud ideaalne valik. Küll aga tõi ta välja, et selles on kasutatud ka andmebaasides olevaid 2019. aasta andmeid. Raplamaa liikuvusuuring ei ole täielikult valmis. Kikas ütles, et see vajab veel täiendamist ning kui täiendused on tehtud, siis lähevad kogutud andmed kasutamiseks kohalikele omavalitsustele.
