Taluarhitektuuri toetuse taotlusega tuleb tegeleda varakult

Kolmandat korda jagas Muinsuskaitseamet taluarhitektuuri säilitamise toetust, mille eesmärk on Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilitamine. Toetust jagatakse enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde toetuseks.

Sel aastal laekus 63 taotlust ja toetust sai 19 eraomanikku kogusummas 200 000 eurot. Taotlusvoorust toetati tänavu enim rookatuste taastamist. Raplamaal sai toetust üks taluhoone laastukatuse tegemiseks. Talu nime ega asukohta toetuse saaja avaldada ei soovi. Talu on ehitatud 1923. aastal ja säilinud väga autentsena. Eelmisel aastal saadi toetus 1885. aastal valminud taluhoone rookatuse tegemiseks, kuid kuna roo varumiseks oli kehv aasta, tuleb toetus tagasi maksta. Eelmine aasta esitati Raplamaalt viis taotlust ja sel aastal kaks.

Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse projektide peaspetsialisti Elo Lutsepa sõnul on toetuste summa küll väike, kuid kui mõelda, et viimasel jagamisel sai toetust ligi 30% taotlejatest, on sellest siiski suur abi. Vanade talumajade omanikke julgustab Lutsepp taotlust kirjutama. “Kui ikka katus vajab vahetamist ja on soov see taastada esialgsel kujul, on see siiski ainuke lootus mingilegi toetusele,” lisas Lutsepp.

Lisaks Muinsuskaitseametile saavad vanade talumajade omanikud taotluse täitmise kohta nõu ka Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskusest ja vajadusel tellida kogu hoonele pärandehituse spetsialistidelt nõustamise.

Lutsepp rõhutas, et kindlasti tasub taotluse kirjutamisele hakata mõtlema varakult. Kahe aasta kogemuse põhjal võib ta väita, et pildistamine on jäetud viimasele minutile ja fotode kvaliteet on kehv. Näiteks pildistatakse siis, kui õu ja hoone katus on kaetud paksu lumega või on vaateid liiga vähe ja komisjoniliikmed ei saa tegelikku pilti kogu hoonest.

“Hindamisel pole oluline, et kõik augud katuses oleks jäädvustatud, vaid näidata ära suurimad probleemid. Vaated hoonest peavad veenma komisjoniliikmeid, et tegu on kultuuriväärtust omava hoonega,” täpsustas Lutsepp.

Taluomanike teadlikkus üha kasvab ja palju on neid, kes soovivad kasutada ajaloolisi katusematerjale. Toetuste spetsialist Aime Lauk tõi peale taotlusvooru eelarve (sisaldab ka tulumaksu) välja veel mõned põhjused, miks toetust ei saada: “Toetuse taotlemisel peab arvestama ka seda, et katuse vahetuseks peab olema selge vajadus ja lihtsalt välisilme parandamisest edukaks taotlemiseks ei piisa.”

Muinsuskaitse aastaraamatu artiklis „Muinsuskaitse katuseraha“ toob Lutsepp välja, et 1939. aastal oli Eestis ligikaudu 140 000 talu ja tuginedes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetele, võib hinnata, et vähem kui kolmandik enne 1945. aastat ehitatud taluelamutest on säilinud. Arutelu selle ümber, kuidas meie oma ja põlist taluarhitektuuri kaitsta, kestis vähemalt 15 aastat, kuni leiti võimalused pilootprojektina nelja aasta jooksul toetada ajalooliste taluelamute katuste taastamist. Peale selle, et mitmed ajaloolised hooned on saanud katuse, on toetuste jagamine toonud kaasa ka lisaväärtust näiteks sel moel, et majaomanikud on teinud pööningutel huvitavaid avastusi, hakanud rohkem huvi tundma endiste omanike või meistrite vastu. Uue välimuse saanud talud innustavad ka teisi majaomanikke oma vanale majale uut elu andma.

Toetuse saamiseks ei pea hoone olema mälestis ja toetuse maksimaalne osakaal on kuni 50% eelarves toodud abikõlblikest kuludest. Taotlusvoorust toetust saanud taluhoonete katusetööd peavad valmima hiljemalt selle aasta lõpuks. Hoone ei pea olema muinsuskaitse all. Taotlusvoorust toetatakse tegevusi, millega taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel katusekonstruktsioonid, kasutades algupäraseid ehk piirkonnale, hoonetüübile ja ehitusperioodile iseloomulikke materjale. Toetust ei anta juba tehtud töödele.
Infokasti:

Nõuanded taotlejale:

• Ära jäta taotluse esitamist viimasele päevale. Sageli on vaja täpsustada hinnapakkumisi, teha juurde fotosid jne.
• Veendu, et valitud katusekatte materjal kuulub toetatavate materjalide hulka. Toetatavad katusekattematerjalid on: puit (laast, kimm, pilbas, sindel), roog, õlg, käsitsi valtsitud tsingitud terasplekk või kivi (valtskivi, betoonkivi, s-kivi). Valida tuleb algupärane või piirkonnale, hoonetüübile ja ehitusperioodile iseloomulik katusekattematerjal.

• Toetuse andmise eesmärk on maamaastiku ilme parandamine, eterniitkatuse või profiilplekist (näit „Klassik“ profiil) katuse paigaldamine ei kanna traditsioonilise maastikupildi säilitamise eesmärki, seetõttu need materjalid ei kuulu toetatavate materjalide hulka.
• Selgita välja, kas plaanitavad katusetööd nõuavad ka projekti ja ehitusteatist. Projekt peab olema valmis taotluse esitamise ajaks ning ehitusteatis esitatud.

• Kui esitad taotluse mitme omaniku nimel või hoone omaniku eest, tuleb esitada vastav volitus.
• Kontrolli üle, et hinnapakkumised oleksid omavahel võrreldavad, st võetud samade tööde teostamiseks. Kehtivaid ja võrreldavaid hinnapakkumisi peab olema vähemalt kaks. Näiteks kui üks pakkuja ei teosta katuse lammutamist, tuleb selle etapi kohta võtta lisapakkumine.
• Tee taluhoonest, katusekonstruktsioonidest, katusekahjustustest ja talukompleksist piisavalt palju kvaliteetseid fotosid, et hiljem oleks, mille hulgast valida: kuni neli fotot taluelamu ja selle katuse kohta ning kuni neli fotot katusekonstruktsioonide ja kahjustuste kohta. Ühe foto suurus kuni üks megabait.
• Juhul kui taluhoonest on säilinud mõni ajalooline foto, on ka see oodatud.