Elu on kiire. Loomulik, et kõike ei suudeta meeles pidada. Sellepärast on inimesed võitluses unustamisega aegade algusest peale kasutanud igasuguseid vahendeid, mille abil ees seisvaid olulisi sündmusi või vajalikke tegevusi üles tähendada. Sellele vaatamata unustatakse, sest unustamine on ju inimlik. Sellepärast püüab ka Raplamaa Sõnumite pere jõudumööda meeldetuletamise tööd teha – ajalehed on seda ikka teinud.
Niisiis, kohe algab suvi, mis on mitmes mõttes eriline. Mitte ainult sellepärast, et meile on lubatud, justkui võiks tagasi tulla vana hea vabadus nautida teiste inimeste seltskonda. Tõsi küll, siinkohal ei ole liiast meenutada, et seda vabadust tuleb võtta teatud mööndustega. Selles mõttes, et kõike, mis pähe tuleb, võib muidugi teha, kuid hetkekski ei tohi ettevaatust minetada. Keegi pole kuskil lubanud, et kolmas laine jääb päriselt tulemata. Küll on tunnistatud, et karjaimmuunsuse saavutamiseks vajalikku hulka inimesi siiski sügiseks vaktsineerida ei suudeta. Siit siis ka reaalne oht.
Aga enesekammitsemisega ei tohi ka liiale minna. Need, kes arukalt riskida ei julge, peavad paljust olulisest loobuma. Reegel ütleb, et kõige eest tuleb maksta. Ka tegematajätmiste eest. Aasta koroonaaega on õpetanud, et mõnikord võivad tegematajätmised isegi kallimaks minna kui riskides eksimised. Heaks näiteks on haridusvaldkond, kus lapsed suleti kodudesse, sunniti kuvarite ette ja öeldi, et see on nüüd distantsõpe.
Eelseisva suve eripära ongi selles, et kohe praegu hakatakse ettevalmistusi tegema sügiseks. Valmisolek peab tähendama saadud kogemuste ausat analüüsi ja mõistuspäraseid ümberkorraldusi, sest veel üks distantsiga kodukontorites või kodukoolides veedetud talv võib tekitada parandamatuid haavu kogu ühiskonnale. See oli asi, mida tahtsime taas meelde tuletada.
