Rapla gümnaasium osales kaasava eelarve pilootprojektis, mis andis õpilastele päriselulise kogemuse demokraatia toimimisest.
SA Eesti Koostöö Kogu ning MTÜ Korruptsioonivaba Eesti kutsusid ellu pilootprojekti, millega anti õpilastele suurem kaasarääkimise võimalus koolielu puudutavates küsimuses.
„Inspireerituna kohalikes omavalitsustes laialdaselt rakendatavast kaasava eelarve meetodist, tegime üleskutse katsetada sarnast mudelit ka koolikeskkonnas,” selgitas SA Eesti Koostöö Kogu demokraatia valdkonna ekspert Kadri Org. Seega eraldas kool oma eelarvest teatud summa, mille kasutamiseks said õpilased koolielu parandavaid ideekavandeid ise välja pakkuda ja esitleda.
Org lisas, et projekti eesmärk oli, et õpilased lihtsalt ei õpiks koolis teoreetiliselt, mis on demokraatia, vaid saaksid ka päriselulise kaasarääkimise ja koos otsustamise kogemuse.
Üks neljast Eesti koolist, mis pilootprojektist osa võttis, oli Rapla gümnaasium. Kooli õppekorraldusjuhi Mari Palu sõnul tuli otsus ideest kinni hakata ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajatega nõupidamise järel. Protsess pärast seda kulges üpris kiiresti. Jaanuari keskpaigas oli esimene kohtumine sihtasutuse ja MTÜ esindajatega, kus nad tutvustasid projekti üldisi põhimõtteid. Koolijuht rääkis õpilastele eelarve koostamise põhimõtetest, samuti sellest, kuidas ja milliseid hinnapakkumisi võtta. Kaasava eelarve kogemusest käis rääkimas ka Rapla valla arendusjuht Heiti Vahtra.
Seejärel avaneski õpilastel võimalus oma ideid esitada. Ideede väljamõtlemine oli ka osa ühiskonnaõpetuse tunnist, kuid seda said teha tegelikult kõik kooli õpilased vabatahtlikult. Ühtekokku laekus esimesse kaasavasse eelarvesse 16 ideed. Varem oli kokku lepitud, et kaasava eelarve maht on 2000 eurot. Selle eest viidi ellu kaks enim hääli kogunud ideed. Summa jagati nende vahel võrdselt.
Laekunud ideed töötas läbi koolis kokku pandud töörühm. Palu rääkis, et mõned ideed sai kohe hääletusele saata ja teisi pidi enne pisut täiendama, et need vastaksid kõikidele tingimusetele ja mahuksid kokkulepitud eelarve sisse.
Lõplikule hääletusele läks neli ideed. Kõik kooli õpilased ja töötajad said nende seast ühe lemmiku valida. Hääletus toimus veebi vahendusel ja lõppes 7. märtsil. Ühtekokku anti 104 häält. Rahvaalgatuse platvormile sisestas kool üle 300 koolipere isikukoodi. „Võib-olla olid enda ootused isegi suuremad,” kommenteeris Palu osavõttu. Esimese aasta kohta oli see hea tulemus.
Esimene kaasav eelarve oli edukas
Möödunud nädalal avati koolis võiduideed. Diana Vankri, Carl Gregory Vaabeli ja Reti Ojasalu algatusel ning eestvedamisel paigaldati kooli aatriumisse kaks lauatennise lauda (koos kaheksa lauatennise reketi ja 100 palliga) aktiivseks vaba aja veetmiseks.
Samuti soetati kooli jõepoolsele muruplatsile neli modernset tooli loomaks võimaluse head päikeselist ilma nautida ja õues õppida. Idee kutsusid ellu Lisandra Tomson, Eiri Grünling, Eneli Maltsar, Jannely Järvalt ja Brigit Parra.
„Idee juurde jõudmine võttis palju aega, kuna põnevaid ideid oli palju. Kõige südamelähedasemaks sai siiski istumiskohad õuealale, kuna meie kooliaasta perioodist on nii kooliaasta algus kui ka lõpp soe, soovivad paljud oma vabad hetked õues veeta,” selgitas Lisandra Tomson.
Ta lisas, et projekti enda juures midagi üleliia keerulist ei olnud. Pigem valmistas pisut raskusi lühike aeg, mille jooksul see ellu viidi. Idee elluviimise käigus suhtlesid õpilased ka koolimaja arhitektiga, et temalt nõu küsida, millised istumiskohad kooli kujundusega kokku sobiksid.
„Kasu sai kõigist tegevustest, mis projekti käigus tegema pidi. Isegi sellistest tegevustest, mida varem oli tehtud, ainult seekord sai neid paremaks lihvitud. Meie kõigi jaoks oli päris uus kogemus projekti koostamine ja selle lõpuni väljatöötlemine ning elluviimine. Aga õnneks aitasid meid meie mentorid Natalja Kivimägi ja Triin Parek, kui abi vajasime,” rääkis Tomson.
Palu lisas, et protsessi käigus küsiti õpilastelt kahel korral ka tagasisidet. Sellest oli näha, et kaasava eelarve käigus õpilaste teadmised paranesid. Samuti see, et õpilased tegelikult toetasid sellist algatust. Palu on optimistlik, et kaasavat eelarvet korraldatakse koolis ka tulevikus. Nagu ka õpilased välja tõid, oli ehk seekord aega pisut napilt. Järgmine kord planeerivad nad projekti pikema aja peale. Samuti arutles Palu, et tulevikus võiks kaasava eelarve ideed laieneda. Nende sekka võiks mahtuda ka näiteks mõne ürituse korraldamine.
Kadri Org sihtasutusest Eesti Koostöö Kogu tõi välja, et kooli kaasava eelarve projekti eesmärk suurendada õpilaste teadlikkust demokraatlikest otsustusprotsessidest ning aktiveerida neid nii
koolielus kui ka laiemal tasandil kaasa rääkima. „Näeme, et eelnev loob eeldused tugevama kogukonna ja kodanikuühiskonna arenguks. Lisaks aitab demokraatlike protsesside otsene kogemine kaasa riigi õiglase toimimise
mõistmise kasvule ning seeläbi hiljem ka korruptsiooni vähenemisele,” lisas Org. „Oluline osa on projekti juures ka eduelamus ning reaalne silmaga nähtav ja käega katsutav tulemus – see, et õpilased näevad, et nende väljapakutud ideed tõepoolest saavad teoks ning edendavad koolielu. Loodetavasti annab see õpilastele innustust julgemalt osaleda ning kaasa rääkida ka edaspidi,” ütles Org.
