Rapla vallavolikogu esimehele Margus Jaansonile umbusalduse avaldamine ei õnnestunud, kuigi umbusalduse poolt hääletanud volikogu liikmete arv oli kõnekas.
Eelmisel nädalal, 27. mail hääletasid volikogu liikmed, kas umbusaldada volikogu esimeest Margus Jaansoni või mitte. Kuigi umbusaldus kukkus läbi, hääletas umbusalduse poolt siiski suurem osa nendest volikogu liikmetest, kes hääletusel osalesid. Kaalukausi kallutas teises suunas hulk volikogu liikmeid, kes võtsid osa küll istungist, kuid mitte hääletusest.
Kokku osales istungil 27 volikogu liiget. Umbusaldamise poolt hääletas kolmteist volikogu liiget (M. Tamberg, K. Kuusemets, A. Raismaa, T. Lukk, A. Tamm, A. Heinvee, E. Reinumägi, A. Asperk, A. Rebel, A. Mutli, K. Aller, V. Sassi ja E. Suurtalu). Kui poolthääletajaid oleks olnud neliteist, oleks saavutatud enamus ning umbusaldus oleks läbi läinud.
Umbusalduse vastu hääletas seitse volikogu liiget (A. Kalf, R. Kokk, A. Pedaja, Ü. Kiviste, M. Jaanson, M. Ligi, J. Schelejev). Erapooletuks jäi üks volikogu liige, Hans Liibek. Hääletusel ei osalenud Kuuno Ahlberg, Sirje Laansoo, Ilvi Pere, Maris Rudnevs, Kalle Toomet ja Ain Täpsi.
Enne hääletust tegi umbusalduse avalduse ette lugenud Margus Tamberg Margus Jaansonile ka ettepaneku tagasiastumise avalduse tegemiseks, kuid sellest Jaanson keeldus. „Ma ei näe täna ühtegi põhjust, ühtegi olulist möödaminekut oma töös, mille alusel peaksin avalduse esitama,” ütles ta.
Volikogu esimees ilma volikoguta
„Tulemus oli õiglane, võttes aluseks, et umbusaldamiseks ei olnud mingisugust alust peale poliitiliste ja isiklike eelistuste, mida vedas endise koalitsiooni juht, kes ei suutnud koalitsiooni koos hoida,” ütleb Jaanson mõni päev pärast istungit. „Õiglus ja inimlikkus võitis, mis näitab, et Rapla volikogus on enamuses isemõtlevad inimesed,” usub ta.
Jaansoni hinnangul koalitsiooni ehk otsustavat enamust volikogus enam ei eksisteeri. „Volikogu tööd see ei muuda mitte kuidagi – lihtsalt volikogu liikmed saavad suurema vabaduse erinevate küsimuste osas hääletada kas oma eelistusi silmas pidades või siis tehakse koostööd, kuidas keegi suudab,” ütleb ta.
Volikogu liige Ilvi Pere selgitab, miks otsustati hääletusel mitte osaleda: „Ei hääletanud, sest tegemist on koalitsiooni võimuvõitlusega. Ka ei olnud umbusalduse algatajate poolt ühtki veenvat argumenti esitatud. Sama seltskond on varemgi umbusalduste taga olnud, ju siis pakuvad võimumängud lõbu.”
Tamberg ise leiab, et Jaansonile tagasi astumiseks võimaluse andmine oli riigimehelik ettepanek. Ta ütleb, et sellel ei olnud mingit seost võimaliku hääletustulemusega. „Umbusalduse hääletustulemuse osas olin siiski optimistlik. Kuid kahjuks jah, üks erapooletu ja viis hääletusel mitte osalenut tuli pisut üllatusena. Aga minu jaoks ei olnudki kõige tähtsam, kas hääletus läheb läbi või mitte, vaid oluline oli näidata oma meelsust ja see ka õnnestus. Kuigi juriidiliselt umbusaldus toetust ei leidnud, ei saa sisuliselt ju ka mingist usaldusest rääkida. Umbusaldust toetas kolmteist liiget, sealhulgas peaaegu kõik komisjonide esimehed ja volikogu aseesimees. Põhimõtteliselt võib öelda, et täna on meil volikogu esimees ilma volikoguta.”
Tamberg leiab, et reformierakondlased näitasid hääletusel mitteosalemisega, et Jaansoni arrogantsus volikogu juhtimisel, kõik probleemid Juuru vallaga seonduvalt, omavalitsuste reformist saamata jäänud ühinemistoetus ning Juuru valla võlad on aktsepteeritavad ja nii võib avalikus sektoris käituda.
„Nende kaalutlusi on raske kommenteerida. Kindlasti ei ole tõsiseltvõetav jutt, et nad ei saanud umbusalduse põhjendustest aru jne. Omal ajal Reformierakonnast uste paukudes lahkunud ja EKRE nimekirjas uuesti volikokku kandideerinud Jaansoni asjaajamine on neile kindlasti hästi teada. Pigem võib olla mitteosalemise põhjuseks mingi isikutevaheline kokkulepe või poliitiline ambitsioon, mis kaalus kellegi jaoks volikogu esimehele ausa hinnangu andmise üles. Nagu öeldakse, „kohe näha, et vanad sõbrad“. Eks aeg annab arutust,” ütleb Tamberg.
