Eelmise nädala lõpus päästeti Purkus elava vanaproua majast üle 60 koera, kes olid elanud seal täielikus hooletuses, koristamata väljaheidete keskel.
„See oli väga raske käik minu jaoks,” meenutab 2017. aastal vanaprouat külastanud endine loomade varjupaiga töötaja Inga. Ta oli kuulnud prouast ja tema koertest ning otsustas sõbrannaga talle koeratoitu ja magamispesasid viia. See, mille nad eest leidsid, oli aga üle igasugu hirmude õudsem. „Koerad olid nähtavate väärarengutega, moonutatud koonudega,” kirjeldab ta. Rääkimata räpastest, koristamata elamistingimustest. Koerte väljaheiteid leidus nii õues kui ka toas. Sel päeval nähti aias ringi jooksmas kahekümne koera ringis.
Inga sõnul võttis naine küll pakutud abi vastu, kuid ei olnud nõus ühestki loomast loobuma. Nähtust teavitasid sõbrannad ka kohalikku omavalitsust ja põllumajandus- ja toiduametit. Viimasest lubati asja uurida. Alles nüüd, neli aastat hiljem läksid Eestimaa loomakaitse liidu ja põllumajandus- ja toiduameti esindajad proua elamisest loomi päästma. Kokku viidi ära üle 60 koera, kajastas Delfi.
2016. aastal külastas prouat ka tuntud loomade päästja Heiki Valner, kes kirjutas oma blogis selle külaskäigu kohta. Blogipostituses kirjeldab Valner, kuidas ta pakkus prouale, et teeb korjanduse ja viib loomad arsti juurde, kuid sellest abist naine keeldus, öeldes suisa, et kui loomad ära viiakse, ta tapab end ära.
Delfis ilmunud artikkel suurest päästeoperatsioonist pälvis tähelepanu ka Facebooki grupis „Raplamaa rahvas”, kus üks kommenteerijatest tõi välja, et ta oli täheldanud koerte kehva olukorda juba enne 2009. aastat: „Enne seda juba mitu aastat sai valda kirjutatud, helistatud! Mitte midagi ette ei võetud. Siis oli väikseid vist oma 10 jagu kutsikatega, suuri ka 4 ja kasse üle 10! Vald ütles, et koerad on „hästi” toidetud ja nemad probleemi ei näe, kuigi penid oli kõhnad nagu rootsud ja proovisid ennast käima lüüa!”
„Oleme tegelenud algusest peale,” ütleb Raikküla piirkonna koordinaator Anne Leht proua ja koerte kohta. Valla abiga sai proua krundile ümber aia, et koerad vabalt ringi ei jookseks. Lehe sõnul oli see peamine probleem. Aed ehitati Lehe meenutuste järgi millalgi 2018. aastal ning sel ajal ei täheldatud, et koerad oleks halvasti elanud. Ka teab Leht öelda, et loomakaitse ametnikud on ühel hetkel varemgi proual külas käinud, aga ühtegi looma ära ei võetud. Lehe sõnul on ta prouaga suhelnud ning käinud tal ka värava taga. Peamiselt kohtab ta praegu prouat jumalateenistusel. Elamistingimuste kohta küsides tõdeb Leht: „Standardid on erinevad.” Leht kinnitas, et prouat on külastanud ka valla sotsiaaltöötaja.
