Eeloleval esmaspäeval täitub 80 aastat päevast, mida oleme hakanud leinapäevaks nimetama, kuid selle sisu on hägustuma hakanud. Tasub meenutada, et sel päeval alanud aktsiooni käigus küüditati Eestist 10 861 inimest.
Toome siin kaks perelugu.
Esimene on Kaldede saatusest.
August Kalde (s. 1899) oli taluperemees ja endine kaitseliitlane Raikküla vallas. Arreteeriti küüditamise päeval, erinõupidamine mõistis 8 aastat vangistust. Suri kinnipidamisel 04.03.1942. Abikaasa Marie Kalde (s. 25.02.1892) suri asumisel 1954. aastal. Poeg Ülo (s. 15.02.1926) mobiliseeriti Siberis Nõukogude armeesse ja jäi kadunuks. Tütar Ivi (s. 15.12.1933) vabanes asumiselt 1954. aastal. Marie Kalde põgenes 1946. aastal koos tütrega Eestisse. Tütar arreteeriti 1950. a ja saadeti Siberisse tagasi. Ema süda ei andnud rahu ja ta sõitis ise 1951 tütre juurde. Aga vabanemispäeva ei jõudnud ta ära oodata…
Leinsalude lugu:
Perepea Oskar Leinsalu (s. 02.07.1907) oliKumma küla Palgi talu peremees, Rapla vallavanem, kaitseliitlane, Isamaaliidu liige. Arreteeriti küüditamisel, erinõupidamise surmaotsus viidi täide 24.04.1942. Abikaasa Alice-Julie Leinsalu (s. 29.04.1913) suri paar päeva pärast abikaasat, oma 29. sünnipäeval. Tütred Mai-Liis (s. 16.06.1936) ja Eve-Malle (s. 21.10.1937) paigutati pärast ema surma lastekodusse. Sõja lõppedes toodi nad koos lastekoduga 1947. a Eestisse. Tädi võttis orvud oma perekonda. Aga ka uus perekond küüditati 1949. aastal Siberisse. Mai-Liis ja Eve-Malle jõudsid taas kodumaale alles 1958. aastal juba täiskasvanud inimestena.
Milles nad süüdi olid? Need kaks lugu ei ole erandid. Siia võiks lisada sadu üsna sarnaseid saatusekäike. Siin on nad ära toodud, et meenutada – midagi ega kedagi ei tohi unustada. Oskar Leinsalu mälestus on näiteks küll Kumma külas jäädvustatud, aga selle pere lugu võiks puudutada ka Rapla vallavalitsust.
