Viis päeva nädalas alustab hommikuti Hagudist oma teekonda optometrist Celia Hindpere, tuues oma teenused Eesti eri paikade inimestele lähemale.
See oli 2015. aasta, kui Celia lõi abikaasa Erki toel oma ettevõtte Hindpere Optika OÜ. Tõuke julge sammu astumiseks andis asjaolu, et Celia oli endisest töökohast koondatud. Töötukassa kaudu õnnestus Celial ka alustava ettevõtjana toetust saada ning nii saigi alguse eriline ratastel optometristi teenus.
Celia räägib, et ta väga naudib oma tööd. Selle ameti peale sattus ta aga tänu millelegi, mida võib nimetada nii saatusesõrmeks kui ka heaks juhuseks. „Tegin karjäärisobivustesti ja tulemus näitas, et mulle sobiks selline amet nagu optometrist,“ meenutab Celia. See oli juba ammu. Celia esimene tõeline ametikoht oli lapsevanemaks olemine ning oma tee töömaastikul avastas ta pisut hiljem.
Kui ma uurin, mis need omadused olid, mis viitasid sobivusele optometristi ametiks, ei oska Celia esiti midagi välja tuua. Ta kehitab õlgu. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kodulehel on selgitatud, et optometrist on tervishoiuala spetsialist, kelle peamised ülesanded on inimeste nägemise uurimine ja korrigeerimine. Ka prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Optometrist nõustab kliente ja suunab neid vajadusel silmaarsti jutule. Optometrist on ekspert.
Täpne ja kiire
Celia töö nõuab täpsust. Seda igas mõttes. Tema ettevõtmise eripära on, et ta liigub ringi paigast paika ning seab end sisse mõnes avalikult kasutatavas ruumis. Me kohtume Celiaga näiteks Rapla kultuurikeskuse Valgre toas, mõnikümmend minutit enne tema tolle päeva esimest vastuvõttu.
Celia tõttab ruumi koos abilisega, mõlemal kohvrid ja kotid käes. Meie vestluse ajal avavad nad laual kohvreid, millest piiluvad klaasid. Kottidest pääsevad välja ka hirmkallid silmade kontrollimise aparaadid, samuti lai valik erinevaid prille. Ta peab olema ajaliselt täpne, jõudma igasse uude sihtkohta õigel ajal, sest enamasti on tal kõik ajad täis broneeritud.
Vestluse käigus suunab Celia siinkirjutaja justkui muuseas toolile istuma, et silmad üle vaadata. Isegi täpselt aru saamata, kuidas see nii oli, vaatasin ma aparaadist sisse ning jälgisin pildil üht värvilist kuumaõhupalli sinise taeva ja rohelise muru taustal. Kord ühe, kord teise silmaga.
„Ilmselt tajusid isegi, et vasak silm nii terav ei ole?“ ütleb ta ja juba annab mulle kätte silmaklapi, et saaksin lugeda tähti ka tahvlilt. See kontroll kinnitab just välja öeldut. Vasak silm ei ole nii tubli, aga prille ma ei vaja. Peaaegu möödaminnes trükib ta välja paberi, millel kõik oluline äsja mõõdetud info kirjas ning annab märku, et minu protseduurid on lõppenud. Töö käis väga kiirelt ilma ühegi üleliigse liigutuseta.
Spetsialist ja klienditeenindaja
Celia on oma olemuselt inimene, kellega on ülimalt kerge rääkida. Ta vaatab silma, naeratab ning paistab siiras. „Mulle nii meeldib mu töö,“ ütleb ta vestluse käigus mitu korda ja ma usun teda. Ta räägib, et paljud tema kliendid on pensionärid ning tal on mitmeid püsikliente, kes teatud perioodi järel jälle aja panevad. „Kliendid tulevad ikka tagasi,“ on Celia rahul. Ju on midagi hästi tehtud. Celia teab, et on olnud ka teisi, kes on katsetanud ratastel optometristi tööd, kuid ei ole olnud nii edukad. Celia aga pälvis 2017. aastal töötukassalt eduka ettevõtluse eest ka tunnustuse.
Suure osa Celia tööst moodustab suhtlemine. Ta on ekspert, aga peab olema ka klienditeenindaja. Kogedes, kui mänglevalt ta esmalt minuga vestles, samal ajal tööks valmistudes, ning kui sujuvalt minu nägemist kontrollis, ilma et ma oleks seda küsinud, võib kinnitada, et Celia seltsis on mugav olla. Tema sõbralikkus ja soojus on ehtsad, naeratused vabad ja tagasiside selge. Mul ei teki kahtlustki, et ta päriselt naudibki oma klientidega suhtlemist.
Vahepeal heliseb telefon. Celia vastab kõhklemata, võtab märkmiku välja ja ütleb aja. „Kindlasti võtke kaasa prillid ja kui leiate, siis ka vana retsept, siis on näha, kas on midagi muutunud ja kas on vajadus uute jaoks. Kõike head teile, nägemist!“ ütleb ta. Ikka lahkel toonil ja soojalt. Celia tunnistab, et ettevõttega alustades oli tal algul raske, sest ta tegeles vahel ettevõtte asjadega poole ööni. „Mingist hetkest sain aru, et ei pea kohe vastama kõikidele kõnedele õhtul, helistan järgmisel päeval tagasi.“
Piparkoogilõhnaline proua
Enamasti lähevad nõustamised ladusalt, aga teinekord juhtuvad kliendid, kes vajaksid tegelikult juba arsti abi. Näiteks on Celia väga kõrge silmarõhuga inimesi saatnud ka erakorralise meditsiini osakonda. „Kui rõhk on väga kõrge, võib see kahjustada silmanärvi, aga see enam ei taastu,“ selgitab Celia. Ka suunatakse lapsed esmasesse kontrolli pigem silmaarsti juurde. Nõustamisele oodatakse lapsi, noori, täisealisi ja vanureid, kes juba kannavad prille.
Celia meenutab, et kord olid vastuvõtul kaks õde, kellest vanem vajas prille, noorem mitte. Noorem oli siis kole õnnetu, et tema ei saanud endale prille valida. „Võib-olla järgmisel aastal, ütlesin talle,“ mainib Celia naerdes. Celiale on hästi meelde jäänud ka üks vanem proua. „Valgetes riietes, lõhnas alati nagu piparkook,“ meenutab Celia. Sel aastal ta teda veel näinud ei ole, aga nõustamisel on ta käinud korduvalt. Kord juhtus, et Celial ununes proualt visiiditasu küsida. „Ma tean küll, et ma eelmine kord ei maksnud, ma maksan seekord,“ ütles naine järgmisel visiidil. „Hästi muhe vana inimene, positiivne ja alati nii tänulik. See on vahva,“ räägib Celia.
Celia töö osa on oskus suhestuda väga erinevate inimestega. Oma töös puutub ta kokku ühiskonna kõikide kihtidega. Ta pakub oma teenust ka näiteks hooldekodudele. „Inimestel ei saa vahet teha,“ ütleb ta. Mõnes mõttes on Celia ka sotsiaaltöötaja, sest tihtipeale usaldavad kliendid talle oma muresid ja rõõme ning juttu jätkub kauemaks.
Positiivsed üllatused
Lisaks nõustamisele müüb Celia inimestele ka prille ja ei ole sugugi tavapäratu, et prillide valik kulgeb pikalt. Tegelikult jõuab Celia meie kohtumisele kokkulepitust pisut hiljem, kuna eelmises nõustamispaigas tuli kellelgi teha keeruline prillivalik. „Ei saa kliente ka tagant kiirustada,“ nendib Celia sõbralikult.
Toodete valikust tutvustab Celia põnevaid klaase, mis reageerivad UV-kiirgusele, olles ühel ajal nii tavalised prillid kui ka päikeseprillid. Klaasitoon muutub UV-kiirgusega kokkupuutel tumedaks ja kiirguse kadudes, näiteks tuppa sisenedes jälle tavapäraseks kõigest mõne hetkega. Celia sõnul on see uuem, küll kallim, aga oluliselt mugavam lahendus vanamoeliste klappidega prillide asemel, mille puhul saab toonitud klaasid lihtsalt tavaklaasidele ette panna.
Klaasidega varustab ettevõtet Essilor, kes on Celia sõnul vanim turul olevaid firmasid.
Uued tooted ei ole aga sugugi ainsad positiivsed üllatused. Celia meenutab, et kord tuli naine vastuvõtule, kes pelgas väga silmarõhu mõõtmist, kuna vanasti tehti seda moel, mis tekitas ebamugavustunnet. Praeguse aja meetod käib aga ülimalt kiiresti ja vaat et märkamatult. Silmi ega inimest üldiselt mõõtmise käigus ei puudutata, rõhku mõõdab aparaat edukalt eemalt.
Tüdimust ei ole
Oma tööst tüdimust ja väsimust Celia ei tunne. Iga päev viib teda uude kohta ja inimestega suhtlemisest ta ei väsi. Kõige raskem aeg ehk ettevõttega alustamine on üle elatud, nüüd saab nautida vilju. Alguses tuli nimelt soetada kulukas tehnika, mille jaoks tuli panustada oma isiklikke sääste. Celia sõnul on tema tugisambaks olnud perekond. Abikaasa Erki lõi algusaastatel ka ettevõttes kaasa, kuid on tänaseks sellest taandunud. Praegu aitab Celiat assistendina Merryth Ogga.
Tavapärase palgatöötaja rutiini Celial ei ole, mistõttu ta jõuab vahel koju ka päris hilja, kuid Celia sõnul pakub selline tööviis võimalust ise oma aega planeerida ja otsustada, millal ja kus täpselt ollakse. Kokkuvõttes leiab Celia, et positiivne kaalub igal juhul üle. Ka tema kolm last on ema töökorralduse omaks võtnud.
Praegu jäävad Celia kaugemad tööpunktid Peipsi äärde, kuid alati jõuab ta õhtuks siiski koju Hagudisse. Celia ei ole Raplamaalt pärit, kuid on leidnud Hagudis omale sobiva kodu. Seal on nad perega pesitsenud juba kümmekond aastat. Celia sõnul sai Hagudi puhul määravaks hea ühendus pealinnaga. Just Tallinnas sai Celia oma hariduse ja esmase kogemuse optometristina.
Idee ratastel optometristi teenust pakkuda idanes Celia abikaasal juba ammu, kuna oli teada, et maal elavatel inimestel on sageli raske spetsialisti vastuvõtule pääseda. Celia on rahul, et ühel päeval selle otsustava sammu astus.
„Mulle meeldib, kui saan kliendile pakkuda midagi, mida tal on vaja. Ta saab ilusad prillid, on tänulik, rahul ja rõõmus,“ ütleb Celia. Teda motiveerivad nii võimalus pakkuda olulist teenust kui ka kokkupuutepunktid erinevate kohtade ja inimestega. Celia usub, et tööd jagub talle veel pikkadeks aastateks.
