Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi ametiga käib kaasas roll olla Rapla kirikumuusika festivali patroon. Tänu sellele on aastate jooksul kujunenud tavaks, et vahetult enne avakontserti kohtub peapiiskop vestlusringis festivali külastajatega.
Tänavu kohtuti laupäeva, 26. juuni õhtupoolikul Rapla kirikuaias, Hugo Lepnurme pingil. Umbes viiekümne minuti jooksul oli peapiiskop Urmas Viilma küsimustele avatud ning muuhulgas said neid esitada kuulajad. Vestlust viis läbi Raplamaa Sõnumite ajakirjanik Siim Jõgis.
Vestluse käigus kerkisid teemadena üles näiteks noorte vaimulike pealekasv kirikus ja kaitseväe plaan likvideerida kaplaniteenistus.
Suvisemate ja kergemate teemadena vastas peapiiskop ka küsimustele selle kohta, kuidas ta palavate ilmadega toime on tulnud ning kui palju televiisorist jalgpalli vaatab. Päikesepaistelisel laupäevaõhtul oli vestlust peapiiskopiga kuulama tulnud ligikaudu viiskümmend inimest.
Vestlus kulges rahulikus õhkkonnas ning jutuka mehena võttis Viilma aega, et mitte vastata igale küsimusele lühidalt, vaid laiendada teemat pikemalt. Nii näiteks rääkis ta noorte vaimulike pealekasvu juures vaimulikuks olemise raskemast küljest. Ta tõi välja, et selleks, et inimene saaks ordineeritud EELK vaimulikuks, tuleb omandada vähemalt magistrikraad. Õpingud võtavad aega viis aastat, millele lisandub veel üks aasta praktikat. Kui need tingimused on täidetud ja vaimulik saab tööle asuda, ei ole haruldane olukord, kus kogudus on võimeline maksma talle töötasu vaid 300 eurot. Seetõttu on tal kindlasti vaja pere ülalpidamiseks leida ka teine sissetulek.
See loob olukorra, kus noortele ei ole vaimulikuamet atraktiivne. Küll aga tõi peapiiskop välja, et vaimulike pealekasvu pärast ta muret ei tunne. Ta ütles, et kunagi varem ei ole EELK-s olnud nii palju vaimulikke kui praegu. Tavapäraseks on kujunenud olukord, kus kirikuõpetajaks asuvad õppima mitte noored, vaid just vanemad inimesed, kes on elu jooksul ühe ameti juba omandanud. Nii on neil võimalik tavapärase elu kõrvalt asuda õppima EELK Usuteaduste Instituudis.
Huvitav vastus peapiiskopilt tuli küsimusele selle kohta, millised märksõnad tal kõige enam Raplaga seostuvad. Ühe asjana saab välja tuua muidugi kirikumuusika festivali, kuid see ei olnud peamine. Ta ütles, et esimesena meenub talle seoses Raplaga Evald Saag, kes oli tema enda õpetaja. Ühtlasi oli Evald Saag Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja aastatel 1944 kuni 1962. Samuti on Saag maetud Rapla kalmistule.
Küsimusele jalgpalli vaatamise kohta vastas peapiiskop naljatledes, et see on küll valus küsimus. Suur jalgpallifänn ta ei ole, kuid samas meenutas ta, et on ühe korra siiski käinud jalgpalli maailmameistrivõistlusi vaatamas. See oli 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis. Peapiiskop ütles, et tema jaoks oli hoopis põnevam melu, mis ümberringi käis, ning väljakul peetud mäng jäi selle kõrval tagaplaanile.
Vestlusõhtu käigus said küsimusi esitada ka kuulajad ning seda võimalust kasutati kahel korral. Esimene küsimus puudutas 2023. aastal saabuvaid Riigikogu valimisi ning küsija soovis teada, kas kirik seab üles ka oma kandidaadid. Viilma vastas, et kirik pole kunagi oma kandidaate üles seadnud ning ei tee seda ka nüüd, kuid vaimulikel ei ole keelatud kandideerida, kui nad ise seda teha soovivad.
Teine publikust kostnud küsimus puudutas usuõpetust koolides ning seda, kas Eesti eliitkoolides on usuõpetus üks osa õppekavast. See küsimus tulenes tõenäoliselt ühest varasemast peapiiskopi vastusest, kus ta mainis, et Eesti ametnike ja ka poliitikute suhtumine kirikusse sõltub sellest, millised on nende varasemad teadmised sellest valdkonnast. Oluline osa on ka sellel, kas nad on koolis usuõpetuse kursuse läbinud või mitte. Usuõppe kohta koolides ütles peapiiskop, et parimal juhul on see üks valikainetest.
Vestlusõhtu lõppes umbes kümme minutit enne kontserdi algust, et kõik soovijad jõuaksid selle alguseks kirikusse.
