Rapla Rotary klubi president Janek Kadarik

Janek Kadariku tööd ja tegemised on nii tihedalt seotud Raplamaaga, et on isegi raske ette kujutada, et tema juured on tegelikult mujal. Need ulatuvad sügavale Saaremaa mulda ning sellest annab märku tema kõnekeeles kasutatav ö-täht.

Kui võtta Janek Kadariku (46) tööülesanded väga üldiselt kokku, on tema ülesanne valutada südant Raplamaa ettevõtluse ja seega terve maakonna käekäigu pärast. Ta töötab Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhatajana ning on selles asutuses töötanud alates aastast 1993.

Üks viimaste nädalate olulisemaid sündmusi Kadariku jaoks oli see, et ta valiti Rapla Rotary klubi presidendiks.

Uus president valitakse iga aasta juuni keskpaigas ning seekord pidasid klubivennad auväärse ameti vääriliseks just Kadarikku. Esmalt tuleb läbi teha teised ametid ja alles siis on võimalik saada presidendiks. Ametinimetuse mõttes on tegemist kõige kõrgemaga. See on samal ajal nii vastutusrikas kui ka uhke positsioon. “Tegemist on selle aasta kõige kõrgema positsiooniga. President avab koosolekud kellaga ja ka lõpetab. Ametivahetus toimub tavaliselt juuni keskpaigas,” rääkis Kadarik.

Presidendi ülesanded on korraldada juhatuse tööd, vaadata, et kõik klubi tegevused oleksid tehtud, ja samuti on ta esinduskuju. Kadarik ütles, et ta on sellega juba arvestanud – sel aastal tuleb tõenäoliselt rohkem käia mööda Eestit ringi. Tuleb ette ka üle piiride liikumist, sest Rotary on rahvusvaheline organisatsioon.

RAEK

Janek Kadariku igapäevane töö on seotud Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ehk lühidalt RAEK-iga. Seal on ta ametis nii juhataja kui ka ettevõtluskonsultandina. RAEK-i roll on jagada infot, ettevõtteid aidata. Kadarik tõdes, et murede ja küsimustega pöördutakse nende poole suuresti alles siis, kui häda juba käes on. Need mured võivad puudutada nii rahalisi probleeme kui ka kõike muud.

“Hästi tihedad on rahastuse ja toetuste küsimused, aga see ei ole ainuke teema. Teinekord palutakse lihtsalt kaasamõtlemist, et kuidas siit olukorrast edasi minna. Uuritakse, milliseid valikuid veel on,” rääkis Kadarik.

Konsultantide ülesanne on siis näidata kätte suund, kuhu pöörduda või kelle käest abi otsida. Näpuga näidata ei saa, et tee just nii. Konsultatsioon võib ka olla lihtsalt arutlemine või peegeldamine. Üks Janek Kadariku “relv” või “omapära” on see, et talle meeldib konsultatsioone pidada jalutuskäigu ajal, värskes õhus. Kui ettevõtja tuleb konsultatsiooni, pakutakse talle välja, et lähme parem jalutama. Värske õhk lööb mõtted klaariks ja paneb ideed idanema.

Tänase RAEK-i on asutanud Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Janek Kadarik on olnud sellega seotud algusest peale. Praegu paikneb RAEK-i kontor Raplas Tallinna maantee vanas pangamajas. Hiljuti oli õhus arutelu, kas tuleks tagasi kolida riigimajja ehk rahvasuus tuntud haldushoonesse. See mõte laideti siiski maha ning tööd jätkatakse pangamajas.

Saaremaa

Janek Kadarik on tegelikult Saaremaa mees. Üles kasvanud ja koolihariduse omandanud Kuressaares. Ta ütles, et tugevat sidet selle piirkonnaga tunneb ta jätkuvalt. Alles hiljuti veetis ta jaanipäeva Saaremaal. Kõnekeeles on täiesti tavaline, et ta kasutab õ asemel ö-tähte. See ei ole isegi taotluslik, enda sõnul tuleb see loomulikult. Õ-tähe võttis 19. sajandi alguses eesti kirjakeeles kasutusele Otto Wilhelm Masing. “Sinnamaani oli kõik veel hästi,” sõnas Kadarik naljatades.

Pärast keskhariduse omandamist läks ta edasi õppima Tallinna majanduskooli, mille lõpetas väikeettevõtluse ja finantsjuhtimise erialal. Raplamaaga sidus teda toonane elukaaslane, kes oli pärit Kehtnast. Muid sidemed Kadarikul selle piirkonnaga varem ei olnud. Vahel inimesed küsivad, kas Janek Kadarikul on sugulussidemeid Juuru piirkonnas elavate Kadarikega.

“Ei tea, et oleks. Mina ei ole tuvastanud sugulussidemeid Jaak Kadarikuga,” vastas Janek. Ta on muide ise oma sugupuud uurinud ning nii kaugele kui arhiivimaterjalid välja annavad, asuvad Janek Kadariku juured sügaval Saaremaa mullas. Kadariku talusid on Saaremaal mitu, nii et tegelikult ei ole see eriti haruldane nimi.

Saarte mängud

Kadarik on kõige muu kõrvalt ka tõsine spordihing. Eriti südamelähedane on talle jalgrattasport, millega ta on tegelenud lapsepõlvest saati. Rattatrenni hakkas ta tegema koos klassivendadega juba algklassides. Sellest kasvas välja kirg. “Vaata, kui huvitav, Rotary sümbol on ka ratas – hammasratas,” poetas ta vahele.

Ühest küljest oli rattasport treening, kuid teisalt avas ka uksi laia maailma. Näiteks osales Kadarik 1993. aastal Inglismaal Wighti saarel toimunud võistlustel. Ta meenutas, et kõik tema esimesed välisreisid olidki seotud spordiga. Wighti saarel peeti toona Väikesaarte mänge. Ka Saaremaa kuulub sellesse assotsiatsiooni ja seeläbi avanes Saaremaa ratturitel võimalus end seal proovile panna. Sisuliselt on tegemist miniolümpiaga, mida peetakse n-ö Briti impeeriumi egiidi all. Mani saar, Bermuda, Seišellid – kõik nad panevad välja oma esinduse ning nende kõrvale võeti kampa ka saarlased. Tulemustest ehk polegi mõtet nii palju rääkida, Kadarik tõi välja, et hoopis olulisem oli sealt saadud elamus.

Jalgrattasport on jäänud Kadarikku saatma tänase päevani. Ta on üks Raplamaa rattaklubi KoMo asutajatest ning olnud seal ka abitreener. Pikemaid sõite võtab ta meeleldi ette ka praeguste palavate ilmadega. Ta ütles, et palavus ei häiri teda üldse. Soojad ilmad on just mõnusad. Aga hiljutine näide pikast sõidust on see, kui ta koos oma sõbra Margus Maidrega sõitis ratastel Raplast Valgeranda Pärnu lähistel. Vahepeal tehti mõned jäätisepeatused, aga pingutus läks asja ette. Selleks, et kindlasti sada kilomeetrit täis tuleks, tehti väike ring ka sisse. Tagasi tuldi juba autoga. Aga rattasport on Kadariku jaoks olulisel kohal ning tõenäoliselt ta sinna ka jääb. Haruldane pole ka see, kui ta soojal ajal sõidab tööle jalgrattaga. See on umbes kümne minuti pikkune teekond.

Eraldi:

Sõbrad iseloomustavad Janekit

Indrek Rannama, spordibioloogia teadur Tallinna Ülikoolis, Janek Kadariku pinginaaber koolipäevilt

Kui kaua te olete Janek Kadarikuga sõbrad olnud ja kui tihti veel suhtlete?

Tunnen Janekut ehk Jussi, nagu teda sõprade hulgas kutsutakse, ajast, kui alustasime ühiselt 1. klassi. Mui-nimelises Kingissepa teises keskkoolis, kus me jäime klassikaaslasteks kuni keskkooli lõpuni. Arvatavasti kujunes meie sõprus välja juba varastel kooliaastatel, kuid tihedam suhtlemine sai alguse, kui hakkasime aastal 1988 koos jalgrattaspordiga tegelema ning pärast mõnda aastat jäime kahekesi ainsatena treeningrühmast rattaspordi juurde. Ka praegu satume aastas mõned korrad koos rattaga sõitma, kuid suhtleme ja kohtume ka väljaspool rattasõiduga seotud teemasid ja tegevusi üsna mitu korda aastas.

Tean, et teid ühendab jalgrattasport. Kui tihti koos trenni teete?

Vahepeal oli ligi kümmekond aastat, kui mina sõitsin rattaga suhteliselt vähe ja sellel perioodil oli meil ühiseid rattasõite võib-olla paar korda, kuid möödunud aastal tegime ligi kümme ühist treeningut. Sellel aastal sõitsime vist ühe korra varakevadel, kuid suvi on alles ees ja jõuame veel mitu korda koos sõita. Me ei plaani oma ühiseid sõite väga pikalt ette, on olnud juhuseid, kui teineteise teavitamise ja väljasõitmise vahele jääb mõnikümmend minutit. Ma arvan, et selline spontaansus ja ennustamatus on ka üks iseloomujooni, mis meid mõlemaid ühendab.

Mis on Janeki kõige omasem iseloomujoon?

Janekut iseloomustab kindlasti optimistlik ja sõbralik olek ning ettevõtlikkus erinevate asjade algatamisel ja läbiviimisel. Alati suudab ta välja tulla mõne originaalse ideega või leida mõnele ettekerkinud probleemile väga omanäolise ja ootamatu lahenduse. Loovus on kindlasti üks märksõna, mis Janekule mõeldes samuti meelde tuleb. Lisaks on Janekule omane oskus meeldivaid olukordi täiel rinnal nautida, näiteks noorena rattatrennis käies andis treener Ivar Mones meile vahel enne pikemaid treeninguid küpsiseraha, et saaksime mõnest maapoest süüa osta. Tavaliselt süüakse rattatrennis sõidu ajal, kuid Janekuga polnud see mõeldav – otsisime tema õhutusel alati mõne looduskauni koha, istusime seal maha ja sõime oma küpsiseid. Samuti tuli Janekuga trennis käies tihti ette olukordi, kus trenn katkes, kuna tee ääres oli metsmaasikaid, põldmarju või õunapuid.

Janek rääkis, et ta on mõnel aastal oma 20 korda Saaremaal käinud. Kui palju olete teie tema juures Raplas käinud?

Üldiselt toimuvad meie kohtumised tõesti Saaremaal, kuna Janekul on siin sünni- ja maakodu ning palju sugulasi. Olen Janeku Rapla kodu külastanud vahest 5-6 korda, kuid need on jäänud mitmete aastate taha.

Argo Nipernado, Timberston Ehitus OÜ tegevjuht

Kui kaua te olete Janek Kadarikuga sõbrad olnud?

Meie kohtumine viib aastasse 1997/1998, kui korraldasin üksi Tammemäel oma lõbuks jalgrattavõistlust. Temagi sattus võistlema ning polnud teada, kes ta on, kust ta tuleb ehk mees metsast. Aga tulek oli võimas, kui nüüd meenub 23 aasta tagune võistlus, siis ta vist pani selle võistluse kinni. Hiljem saime jutule ning tuli ilmsiks, et tegemist Saare riigi kõige kõvema rattamehega ja kes siis ei tahaks saada sellise vennaga sõbraks. Mõnus vestlus ja ühised huvid viisid selleni, et järgmised aastad korraldasime mitmeetapilisi võistlusi koos ning sellest arenes sõprus ning tallame pedaale seniajani.

Mis on Janeki kõige omasem iseloomujoon?

Janeki iseloomuks võib märkida visadust, töökust ja rõõmsameelsust nagu spordimehele kohane. Energiat jagub kuhjaga, jõuab igale poole ja tegeleb saja asjaga. Super isa oma tütardele.

Mida teile meeldib koos teha?

Eelnevalt on juba jutuks olnud, et me ühine hobi on jalgrattasport. Eks üritame kiiretel suvekuudel sobitada mõned trennid ning eks põhikisma käib rattavõistlustel, kes kellele ära teeb. Kahjuks pean tunnistama tema paremust. Kui päevad lühikeseks jäävad, siis on meil kuum saun ja õlu ning juttu jätkub pikemalt.

Üks lõbus seik meenub kahekümne aasta tagusest ajast, kui olid pulmad. Nagu ikka pruutpaarile kohane, antakse kohustusi, mis vajavad lahendamist. Üks kohustustest oli imik mähkida ja mis te arvate, kes see oli – meie Jussike. Ega siis midagi, tuli poisil mähkmed vahetada. Lõbu jätkus pikaks ajaks.