Kirjutasime mõni nädal tagasi, kuidas Raplas Ülejõe tänavalt eemaldati kaks teekünnist.* Nende eemaldamine tekitas palju paksu verd omavalitsuse ja osa Ülejõe tänava inimeste vahel, kuna viimased leidsid, et künniste eemaldamine oli ebaõiglane. Esmalt nende endi suhtes, kes nad olid aastaid künniste paigaldamise eest võidelnud, ning teisalt ka vormiliselt.
Elanikud leiavad, et vallavalitsus on otsuste põhjendamisel toetunud ebausaldusväärsele uuringule. Tänaseks on uuring menetlusest kõrvale tõstetud. Tänavu 21. juunil tõstatus künniste teema ka vallavolikogu istungil. Istungi salvestis on kättesaadav valla kodulehel. Seda kuulates võib tabada järgmist vestlust: Küsib volikogu liige Erti Suurtalu: „Kuidas regulatsioon vallas ette näeb? Millistel alustel tõkiste paigaldamised ja eemaldamised toimuvad?”
Meelis Mägi vastab: „Selle kuu alguses saime kätte tellitud uuringu, mis sisaldab Rapla linnas asuvate tõkiste uurimist, analüüsi, kas nad vastavad kehtivatele normidele või mitte ja kahjuks peale ühe tõkise kõik teised ei vasta nendele normidele, mis on määratud ja sellepärast ka need tõkised eemaldatakse ja igasugune liikluse rahustamine tuleb teha teede ümberehitamise või reguleerimise käigus.” Abivallavanem Triin Matsalu vastab ajakirjaniku küsimusele teiste künniste eemaldamise kohta hiljem: „Mingit kampaaniat nende kohtade ümbertegemiseks me ei korralda ja seda, et kõiki künniseid eemaldama hakkame, ei ole ka keegi meist väitnud.”
Vallavanem ei vasta volikogu istungil midagi valla regulatsioonide kohta tõkiste paigaldamisel või eemaldamisel, vaid viitab üksnes tellitud uuringule. Ka abivallavanem Triin Matsalu selgitas volikogu istungil asjaolusid, kuid keskendus peamiselt õueala märgi teemale, mitte nii palju künnistele. Ta mainib üksnes, et inimesed on teavitanud, et nad on künniseid ületades autodega „põhjapidi kinni jäänud”.
Vastuses ajakirjanikule viitas abivallavanem Triin Matsalu nimetatud uuringule, öeldes selle kohta küll analüüs ja hinnang. Nüüdseks on ta täpsustanud, et hinnang oli koostatud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži praktikandiga koostöös. Mitmel korral hinnangule viidates on jäänud elanikele mulje, et see on künniste eemaldamise peamine ajend. Nad ei pea põhjendatuks, et mõne inimese kaebuse peale seoses auto kinnijäämisega saab vallavalitsus teha niivõrd ulatuslikke otsuseid, ning suunasid oma tähelepanu hinnangule. Üks Ülejõe elanikest on hinnangu koostanud noormehega ühendust võtnud, et tema käest täpsemalt küsida selle kohta. Ka ajakirjanik võttis hinnangu koostajaga ühendust, kuid selgub, et enam ei mängi tema selgitused üldse rolli.
Mõned küsimused jäävad
„Koostatud hinnang on kogu selles loos liiga palju tähelepanu saanud ja tänaseks on hinnangu koostaja eraelu puutumatust kõrvaliste isikute poolt rikutud, mistõttu me ei avalda hinnangu koostamisega seotud infot ja edasises menetluses seda ka ei kasuta. Hinnang ei muutnud Ülejõe tänava künniseid mittevastavaks, vaid need olid seda juba varasemalt. Künniste eemaldamine oleks toimunud ka ilma hinnanguta. Eelkõige lähtusime kahest asjaolust – künnised ei vastanud kehtivale standardile, tehnilised parameetrid olid karmimad lubatutest, põhjustades ohtu liiklejate varale, ja vajadusest liikluse suunamiseks Ülejõe tänavale seoses alternatiivse juurdepääsu rajamisega Sõnajala tänava kaudu,” selgitab abivallavanem Triin Matsalu.
Ta selgitab, et ka teiste sarnaste õuealade puhul, mis võib-olla tegelikult ei ole õuealad, tegeletakse vastavalt vajadusele: „Selgitatakse välja, milline on tegelik liiklusolukord, ja vastavalt sellele tehakse ka otsuseid. Kui on vaja, siis kasutatakse ka kiirust piiravaid vahendeid. Kõik see kehtib ka Ülejõe tänava kohta. Kui künnised või muu liikluskorraldusvahend kujutab ohtu liikleja varale, siis on teeomaniku kohus see likvideerida. See, et Rapla vallas kasutatavad künnised ei vasta tänapäevastele nõuetele, on ilmne ka ilma uuringuteta. Põhjuseks on eelkõige see, et nende rajamisel on lähtutud kodanike emotsioonist, mitte liikluskeskkonna analüüsist.”
Kui probleem seisneb mittevastavates künnistes, on seda enam põhjendatud, et eemaldatakse ka teised mittevastavad künnised, leiavad Ülejõe elanikud. Kui aga põhjus seisneb silla remondiga seonduva liikluse ümber suunamises, siis ei saa elanikud aru, miks künnised eemaldati praegu ja mitte vahetult enne liiklusmuudatuse elluviimist.
Matsalu rõhutab oma vastuses, et seoses Ülejõe tänava silla remondiga rajatakse kogu piirkonna jaoks vajalik alternatiivne juurdepääsutee Sõnajala tänava kaudu: „Kuni silla rekonstrueerimiseni on see ka ainuke juurdepääs piirkonnas rasketranspordile. Täiendav juurdepääs piirkonnale Sõnajala tänava kaudu on planeeritud Rapla valla üldplaneeringus, vastav teekoridor on välja mõõdetud, nähtav katastrikaardil, teealune maa kuulub munitsipaalomandisse. Ehitustööd algavad järgmisel nädalal.”
Ühtlasi annab Matsalu teada, et sellega on teema vallavalitsuse jaoks ajakirjanduses lahkamiseks lõppenud: „Rapla vallavalitsus on teemat piisavalt selgitanud ja edasisi kommentaare sellel teemal rohkem ei anna.”
Ajakirjaniku küsimused, kuidas otsustusprotsess vallavalitsuses seoses künnistega välja nägi ning milliseid dokumente otsustamise käigus vormistati, jäävad vastuseta.
*Andok, S. „Ülejõe tänava elanikud on mures: Miks lõhkuda seda, mis toimis?” 30.06.2021, Raplamaa Sõnumid
