Autor: Krista Olesk, Tarsi pereema ja laagrite korraldaja
Õnnelik on see, kes oskab nautida protsessi. Taas on pikk laagrisuvi selja taga. Üheksa erineva temaatikaga laagrivahetust pakkusid kogemusi ligi 400 lapsele-noorele-õpetajale: kooliteatrite ja loovteatri suvekoolid, pärimuskultuuri suvekoolid “Esivanemate jälgedes”, Capoeira loovspordi laager, Rapla Vesiroosi kooli õpihuvi turgutuse suvekoolid, noortekohtumised – rahvuste lõimumis- ja keeleõppelaagrid Rapla Vesiroosi kooli ja Narva Soldino gümnaasiumi noortega.
Kõiki tegemisi Tarsi loodustalus ühendab aga üks ühine eesmärk: hinge rõõmustamine. Kui hing on argiaskeldustes kinni jooksnud, aitab looming sellel jälle mõnusalt südame juurde jõuda. Nii suudame tabada olemise ja hingamise imet meie ümber. Kummardun tänutundes kõikide vaimsete energiaallikate, maiste kaasteeliste ja partnerite ees, kes aitasid kaasa meie pere suvetegemiste õnnestumisele. Selge on see, et jagada saad oma energiat ja väge alles siis, kui oled ise täidetud ja „ajad üle serva“ nagu kasemahlaga täidetud ämber.
Olen õnnelik, et sellised tegijad on leidnud meie juurde tee ja valinud Tarsi kogukonna ja meie Linnaaluste küla, kus oma energiat jagada ja loometööga panustada. Aitäh teile, kallid loovõpetajad, kasvatajad, kokad!
Kuidagi ei saa aga märkimata jätta, et määravat osa on hakanud mängima kaup kauba vastu teenused. Huvitav nentida, et tänapäeva ühiskonnaelus on nii mitmeidki asju, mis sunnivad ajalukku vaatama. See kaubavahetus on üks positiivne näide, aga eks teame tänasel päeval ka mitmeid analooge, mis eriti rõõmu ei paku. Jah, meetodid on pisut teistmoodi „peenhäälestatud“, aga sisu kipub korduma. Olen siiralt tänulik meid kaitsvate jõudude ees, kes meie suve viirusevabana aitasid hoida – ei ühtki negatiivset intsidenti ega haigestumist. Oh laulan ja hõiskan!
Ei saa ka tänamata jätta kõiki lapsi ja noori, kes Tarsile tee leidnud ning taas ja taas annavad mulle võimaluse ennast arendada ja õppida tundma uusi energiaid, mis meie planeedile Maa tulevad just läbi teie, kallid kristallajastu hinged. On põnevad ajad ja aina põnevamaks lähevad need eneseotsingud, äratundmised ja hingeleidmised.
Me kiigume imepärasuse ja tavalisuse kiigel.
Kui ime on kindlalt käes, polegi ta enam ime,
vaid lihtsalt tavategelikkus.
Ja siis saame jälle uut imet püüdma hakata…
kiikudes-mängides-mängeldes ikka edasi…
Imetabane on nende aegade vaheldumine…
(Mikk Sarv)
