Ermo Brecher, toetuse projektijuht, RAEK
Viimastel aastatel on jätkuva tööjõupuuduse ja tootlikkuse suurendamise vajadusest lähtuvalt üha enam juttu digitaliseerimise ja automatiseerimise olulisusest ettevõtte arengus. See aga on seadnud firma omanikud küsimuse ette, kas uudsed lahendused sobiks ka minu ettevõttele ja mis reaalset kasu sellest on?
Siiani paistab ju kõik toimivat. Aga kas ikka toimib? Tegemist on õigustatud küsimustega, kui arvestada, et esimeses järjekorras seondub meile digitaliseerimisega ehk midagi keerulist ja kõrgtehnoloogilist, mis on kallis ja kättesaamatu. Või arvatakse ekslikult, et ettevõte pole tehnoloogiliste uuenduste rakendamiseks piisavalt suur.
Tegelikult on nende esmapilgul keerulisena tunduvate sõnade taga kogu asi lihtsam. Määrav ei ole, kas ettevõttes töötab 1, 2, 20 või 100 inimest. Oluline on tuvastada valukoht, kuhu mingit ressurssi kulub ebamõistlikult palju, ning lahendada see väikese programmijupi või masinaga. Digitaliseerimise kohapealt oleks hea näide kas või elektrooniline tööaja arvestamise süsteem, mis saadab iga töötaja tööaja alguse ja lõpu otse raamatupidamisprogrammi. Süsteem on kiire ja tõhus, mis säästab aega nii töölistel kui ka raamatupidajal, kes ei pea seda enam käsitsi tegema. Lisaks väheneb võimalus arvutuslikuks eksimiseks ja edasisteks vaidlusteks. Automatiseerimise kohapealt aga võiks ettevõtte territooriumi väravas istuvat inimest asendada automaatne sõidukite numbrituvastus ja tõkkepuud liigutav seadeldis. „Väravavahti” saaks aga selle asemel rakendada väärtust loovate tegevuste juures.
Hoiakute muutmine
Uuenduste ellukutsumiseks on vaja senisest mugavustsoonist välja tulla ja tunnistada endale, et kõik ei ole ehk päris nii, nagu olla võiks. Asju saab teha paremini, kiiremini ning efektiivsemalt. See, mis toimis viis aastat tagasi, ei ole täna enam jätkusuutlik. Seega on vaja ettevõtte arenedes järjepidevalt tegeleda eneseanalüüsi ja protsesside jälgimisega ning pudelikaelte tuvastamisega. Pudelikaelte all pean silmas ebaefektiivsust, mis röövib raha või takistab kasumi maksimeerimist. Sama oluline on hoida end kursis kiiresti muutuvas maailmas toimuvate uuendustega.
Kõik see taandub meie hoiakute juurde, et kas soovime olla pidevas arengus edestamaks enda konkurente ja pakkuda suuremat lisandväärtust oma klientidele. Muutustega alustamiseks on hea võimalus end kurssi viia LEAN ehk timmitud tootmise põhimõtetega. LEAN põhimõtted, mida maailmale tutvustas autotootja TOYOTA, on tänaseks midagi palju enamat kui konveierilt tulevate autode lõpparv. Timmitud tootmisest on tänapäeval saanud mõtteviis, mida kasutatakse üha enamates organisatsioonides ülemaailmselt.
Timmitud ehk kulusäästlik tootmine on protsesside ja ettevõtete juhtimise viis, mille puhul ressursse kulutatakse üksnes lõpptulemuse huvides. Põhifookus keskendub sellele, mille eest klient on valmis maksma. See võimaldab kaupu toota ja teenuseid osutada kaks kuni kolm korda vähema ressursimahukusega kui tavapärase tootmisviisi puhul. Timmitud tootmise (LEAN) põhimõtetest arusaamine ja nende rakendamine enda ettevõttes on üldjuhul oluline abi muutuste ellukutsumiseks ja ebaefektiivsuste vähendamiseks. Siinkohal ei ole tõesti vahet, kas tegu on tootmis- või teenusettevõttega, mikro- või suurettevõttega. Nende põhimõtete järgimine on esimene suurem samm kitsaskohtade tuvastamiseks ja muutustega alustamiseks.
Kokkuvõtteks
Kui soovid teistsugust tulemust, siis ära tee täna samu tegevusi, mida tegid eile. Siinkohal tulevadki teile appi digilahendused ja protsesside automatiseerimine. Koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga ja pakutava digitaliseerimise alustamise toetusega on tootmisettevõtetel võimalik teha esimesed sammud enda ettevõtte moderniseerimisel. Täpsem info Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodulehel www.raek.ee.
