Kohalike võimuorganite valimisteni on jäänud pisut vähem kui kuu. Kandideerijate nimed on avalikustatud ja kampaaniad (kui neid üldse tehakse) käima veetud. Tulemustest on muidugi vara rääkida, aga üht-teist võib siiski juba järeldada.
Kui eelseisvaid valimisi varasematega kõrvutada, siis on näha, et 2017. aasta haldusreformiga vähendati järsult kandideerijate hulka. Võrreldes 2013. aasta valimistega on lasknud ennast üles seada tervelt 246 aktiivset inimest vähem ja eelmiste valimistega kõrvutatult on võimule pürgijaid 61 hinge võrra vähem. Lähem analüüs seisab veel ees, aga üsna ootuspäraselt on kandideerijate hulgas vähem keskustest kaugemale jäävaid inimesi.
Ka see on fakt, et maapiirkondadest parteid eriti ei hooli. Rapla maakonna omavalitsuste juhtimises osalemisest on tõsisemalt huvitatud vaid kaks erakonda. Need on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE on esindatud oma nimekirjaga kõigis neljas vallas) ja Isamaa Erakond (nimekirjad kolmes vallas, võimu juurde pääsemise võimalused siiski ilmselt vaid Kohilas). Mingid šansid koalitsiooni pääseda on ilmselt veel ka Rapla reformierakondlastel, aga sedagi vaid EKRE ja valimisliitude armust – nimekiri on selleks liiga lühike, et tõsisemalt ilma teha.
Keskerakond on kahe valimise vahelisel perioodil peaaegu täiesti kokku kuivanud ja sotsid pole suutnud ühtegi nimekirja kokku panna. Ka kahe mehega esindatud Eesti 200 peaks ilmselt ilmatu kangelasteoga hakkama saama, et valimiskünnist ületada. Märkimist väärib aga see, et võrreldes eelmiste valimistega on kasvanud valimisliitudesse ühinenute osakaal – 2017. aastal oli kõigist kandideerijatest valimisliitudes 47% , nüüd on see näitaja 51,6%.
Mõttemängud lubaksid sedasi parteidevabasid koalitsioone Kehtnasse ja Märjamaale, Kohilat jääb valitsema Isamaa ja Rapla kuulub ilmselt EKRE-le. Kihla vedama siiski esialgu veel ei hakka.
Vastab tõele, et erakondade osalemine omavalitsusvalimistel on vähenenud. Sellisele tulemusele on tublisti kaasa aidanud ka RS kelle nn. erakondadesse suhtumine on teada tuntud. Kodumurud on toredad küll aga kahjuks riigi seisukohalt ei ole nendest Rapla kui terviku arengule erilist tuge oodata. Ehk teisiti Toompeal otsustavad erakonnad mitte kodumurud kelle liikmeskond igal valimisel üha muutub ja teiseneb.
No ikka on süüdi sõnumitooja. Külamees ju ise ses osas süütu kui vastsündinud laps. Aga ega see pealkiri päris õige ei ole. Ei need erakonnad hülgaks seda Raplat. Pigem on valimisliitude hea töö see, mis erakondade osa kohalikus poliitikas tugevasti vähendanud. Rapla Vallakodanike Liidu tulek lõpetas Reformierakonna võimu Rapla vallas. Viimased pole juba kahtedel valimistel suutnud täisnimekirjaga välja tulla. Isamaast on jäänud veel nimi ning Sotsid ja Keskerakond pole isegi oma nimekirja suutnud sel korral välja panna. Ainult EKRE on see, kes suudab erakondade lippu kõrgel hoida. Ja see, et valimisliitude liikmeskond igal valimisel muutub, on puhas pläma. Parem ikka… Loe edasi »
Kus otsast see hea töö välja paistab? Isegi vanadekodu kinnistut ei ole vist paika saadud. See jama kestab juba aastaid. Volikogu juhib inimene kes võitles Rapla ühinemise vastu kõigest hingest mille tulemusena jäi vallal üle 300000€ saamata.