Kehtna renoveeritud staadionist on unistatud 20 aastat ja rohkemgi. Nüüd sai see valmis. Uuendatud staadion avati Kehtnas reedel, 17. septembril. Varasema kummiplaatidest katte asemel paigaldati 400-meetrisele ringile tartaankate, ehitati puidust tribüün ning kunstvalgus kogu ringi ulatuses. Renoveeritud staadionil saab nüüd teha sisuliselt kõiki kergejõustikualasid.
Alates 2018. aastast on Kehtna staadion olnud vallavalitsuse omanduses. Enne seda haldas seda Kehtna kutsehariduskeskus. Avamise puhul lõikasid staadionil lindi läbi olümpiavõitja Gerd Kanter, Eestimaa spordiliit Jõud-i esindaja Priit Karjane, Kehtna vallavanem Indrek Kullam, Raplamaa omavalitsuste liidu esimees Heiki Hepner ja Kehtna kutsehariduskeskuse direktor Eero Kalberg.
Ühtlasi peeti avamise puhul ka esimene võistlus. 100 meetri jooksus võtsid teineteiselt mõõtu kuus jooksjat. Kõige kiiremini jõudis finišisse Karl Erik Nazarov, kelle põhiala on tõkkesprint. Kehtnas oli tema võiduaeg 10 sekundit ja 77 sajandikku. Ühtlasi on see ka Kehtna staadioni uus rekord. Teiseks tuli Tanel Visnap ajaga 10:94 ja kolmanda aja jooksis välja Karl Robert Saluri, kelle tulemuseks oli 11:27.
Nazarov kiitis Kehtna uut staadionit ning ütles, et seal on treenimiseks ideaalsed tingimused. “Eriti hea on see, et staadion on ümbritsetud metsaga ja asub kooli lähedal. Siin on tõesti head tingimused,” sõnas Nazarov. Ühtlasi lubas ta järgmistele võistlustele Kehtnasse tagasi tulla.
Saja meetri sirgel on kuus rada ning 400 meetri ulatuses on staadionil neli rada. Kaugushüppesektor tõsteti oma senisest asukohast tribüünide ette. Pidulikus avakõnes ütles Kehtna vallavanem Indrek Kullam, et loodetavasti sirgub sellelt staadionilt vähemalt üks olümpiasangar.
