Teadmine, et elektri börsihind on uutesse kõrgustesse tõusnud, on vist peaaegu igasse majapidamisse jõudnud. Ilmselt nii mõnigi on asunud otsima võimalusi tarbimise vähendamiseks või muul moel kulude kontrolli all hoidmiseks.
Elekter on teatavasti ressurss, mida kasutatakse peaaegu kõige muu tootmisel. Mis omakorda paneb küsima, kuidas mõjutab kõrge hind ülejäänud elu ja sellega seotud kulusid.
Rapla Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Väino Sassi ütles, et tänase kõrge elektrihinna mõjud kaupadele on pigem tavapärased ja hinnatõusu vastu üldiselt ei saa. Ta ütles, et väikest kaupade hinnatõusu võib täheldada küll. Samas tähendab kõrge elektrihind ka kaupmeestele endile kehvemaid võimalusi kasumi teenimiseks.
Sassi lisas, et kaupluste juhtimise seisukohast elektrihind kuigi suurt mõju ei avalda, sest peamise osa kuludest moodustavad siiski tööjõukulud. See ei tähenda, et kauplused ei otsiks paremaid lahendusi säästlikumate seadmete näol, mis elektrit vähem tarbivad ja seeläbi ka kaupluse enda elektriarveid vähendavad. „Püüame oma kulud nii efektiivseks ajada kui võimalik,” lisas Sassi.
Lisaks toidukaupadele ei ole paljude majapidamiste jaoks võimalik vältida ühisveevärgiga seotud kulutusi. Märkamatult võib veehind igakuistest kulutustest arvestatava ampsu võtta. AS-i Matsalu Veevärk juht Hans Liibek kahandas neid hirme ja kinnitas, et täna tarbijad hinnatõusu kartma ei pea. „Täna ei ole planeerinud, tulevik näitab,” kommenteeris ta. Hetkel elektrihind veehinnale olulist mõju ei avalda, sest möödunud aastal sõlmis AS Matsalu Veevärk fikseeritud hinnaga ja osaliselt börsist sõltuva lepingu. „Kehtivaid lepinguid ei plaani muuta tänases elektrituru valguses,” lisas ta.
Veehinnast moodustab elekter umbes kaheksandiku. Liibek lisas, et hinnatõusu võib tuua kaasa olukord, kus kogu teenuse osutamiseks vajaminev kulu hakkab ületama 5% konkurentsiameti poolt kooskõlastatud kulumi komponentidest.
AS-i Rapla Vesi juhataja Tarmo Ärmpalu ütles aga seevastu, et kõrge elektri börsihind mõjutab ka vee- ja kanalisatsiooniteenust. „Elektrikulu on olnud tavapäraselt 16-18% ärikuludest. Kui kõrge börsihind pikemalt kestab, siis tõstab see elektrikulu osakaalu märkimisväärselt. Üldjuhul vee-ettevõtjad korraldavad elektrienergia ostuks hanke, hanke koostamisel ja läbiviimisel valitakse, kas soovitakse osta fikseeritud hinnaga elektrienergiat või börsihinnaga. AS Rapla Vesi on tavapäraselt teinud valiku börsihinnaga elektrienergia kasuks,” lisas ta.
Veel ütles Ärmpalu, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peab katma teenuse osutamiseks tehtavad kulud, investeeritud põhivara amortisatsiooni ja lubatud tulukuse. „Juhul, kui vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügist saadav tulu ei võimalda tasuda arveid või teha vajalikke investeeringuid või parendusi, tuleb vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariife tõsta. Selles osas ei ole vahet, kas seda põhjustab kõrgem elektrikulu, tehtud investeeringutelt arvestatav amortisatsioon või mõni muu kululiik,” ütles Ärmpalu. Kuigi vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusude põhjused on üldjuhul seotud pigem investeeringutega, tuleb Ärmpalu sõnul samal ajal arvestada võimalike kõrgemate muude kuludega.
