Ajad on muutunud ja รผha enam sรผveneb veendumus, et ilmselt pรถรถrdumatult. Kรตik haigusnรคhud on nรผรผd hirmuรคratavad ja hรคbivรครคrsed, neid ei tohi avalikkuses kindlasti nรคidata. Olgu siis nii, aga kuidas kohaneb selle pรตhimรตttelise otsusega รผlejรครคnud elu?
Mul on lasteaiaealine laps ja just temaga seoses surub uuenenud elukorraldus uksest ja aknast sisse. Lasteaias on lapsed sageli haiged. Kui veel enne koroonaviiruse levikut oli tavapraktika minu praeguseks kooliealise lapse lasteaiarรผhmas, et lapsevanemad toovad kaks pakki salvrรคtikuid, siis nรผรผd on igasugune nohu justkui automaatselt lasteaeda minemist vรคlistav.
Enne koroonaviiruse levikut olid teised tuttavad viirushaigused justkui esiplaanil ja nad said kahtlemata usinamalt levida, kuid รผleรผldine suhtumine oli samas mรคrksa leebem. Nohu ja kรถha on tavalised nรคhtused jahedamal perioodil, mis meie kliimas kipub kestma kuni รผheksa kuud aastas. Sedavรตrd tavalised, et sรตnum oli toona, et lรคhtutakse lapse enesetundest. Kui lapsel on jaksu, et rรผhmas olla ja kaasa teha, ta tunneb end hรคsti ja rรตรตmsalt, siis nina pรผhkimine vรตi vรคikesed kรถhatused ei tekitanud mingisuguseid probleeme. Selge on see, et pรคev lรคbi mitmeid nรคdalaid kรถha ja nohu ei ravi niikuinii. Hommikul ja รตhtul jรตuab vajalikud protseduurid รคra teha.
Praegu on aga nii, et pisemgi viide kinnisele vรตi tatisele ninale, kergem kรถhatus vรตi aevastus โ need kรตik on piisavad, et helistada vanemale ja paluda lapse eemaldamist rรผhmast. Selge on see, et tagasi on laps oodatud alles tรคielikul paranemisel. Kui palju aga tuleb neid pรคevi, mil lapsel ei ole absoluutselt mitte mingisugust tatti, kรถhatust vรตi aevastusi? Raske รถelda, aga pigem vรคhe.
Haridus- ja teadusministeerium on oma hetkel kehtivas juhises รถelnud, et laps vรตib nohu ja kรถhaga lasteaias olla, kui on teada, et tegemist ei ole koroonaga ning ta on oma haigusest paranenud. Tegemist on sellisel juhul jรครคksรผmptomitega juba lรคbi pรตetud haigusest. Neid asjaolusid saab kinnitada loogiliselt mรตeldes รผksnes arst. Koroonatest ja arst. Kes muu saaks รถelda, kas laps on paranenud vรตi mitte, olgu siis veel pisut tatine.
Paraku ei ole reaalne elu nii loogiline ja tavaks on kujunenud siiski arusaam, et laps peaks olema tรคiesti nohust ja kรถhast vaba, et รตppetรถรถs osaleda. Ei aita siin รผhegi arsti tรตend. Selle tuuleveskiga annab ikka vรตidelda, kuigi lapsevanemad ilmselgelt selle olukorraga pรคris rahul ei ole. Kuidas saakski, kui reaalsus tรคhendab, et รผks lapsevanem vรตi heal juhul keegi teine, hoidja vรตi vanavanem on kergelt nohuse vรตi aeg-ajalt kรถhatava energilise lapsega mitmeid nรคdalaid kodus.
Lapsed on ju toredad ja eks igaรผks teeb teadlikult valiku nad siia ilma enda juurde tuua, aga lรคheb veel aega, et kohaneda teadmisega, et ilmselt tuleb nรผรผdsest pรคris suur osa oma tรถรถajast veeta hoopis kodus haiguslehel vรตi pรผรผdes tรถรถtada lasteaiaealise jรตmpsika kรตrvalt. Kuna tรถรถ iseloom vรคhemasti hetkel veel uute trendidega kaasa ei ole tulnud ning tรถรถlepingud on samad, tunnevad vanemad รผha enam survet รผhitada oma tรถรถ ja selline lapse seltsis kodus olemine. Lasteaia mรตiste on muutumas, varsti ei ole see enam koht, kuhu lapsi viia seniks, kuni vanemad on tรถรถl. Lasteaiast on saamas justkui mรคnguvรคljak, mida hea ilma korral kรผlastatakse.
