Südamelt ära: Männi tänav vajab kergliiklusteed

Raplamaa liikluskomisjon seadis eelmisel nädalal ritta neli kõige liiklusohtlikumat kohta maakonnas. Selles nimekirjas paigutati esikohale Märjamaa–Valgu teelõik, kus on ette tulnud surmaga lõppenud õnnetusi. Autojuhid oskavad kindlasti tuua välja veel kohti, kus autoga sõitmine on ohtlik, aga tähelepanu väärivad ka need paigad, mis on jalakäijale ohtlikud.
Aastate jooksul on kohalikud omavalitsused pingutanud, et muuta liiklemist ohutumaks. Ja see on mitmes paigas õnnestunud. Nii näiteks saab Rapla–Türi maanteel Kaerepere alevikku jalutada mööda kergteed. Loetud aastad tagasi tuli seal kõndida sõidutee servas ning pimedal ajal tuli tänada õnne, kui suutsid selle ohutult läbida. Praegu on valmimise järgus Raikküla ja Raplat ühendav kergtee. Juba mõnda aega saab üsna hõlpsalt liigelda jalgsi, ratta või rulluiskudega Rapla ja Kehtna vahel. Need kõik on õnnestunud näited, kuid mitmeid töid on veel teha. Seda, mis lähiajal plaanis on, saab vaadata valdade teehoiukavadest. Nende uurimine on kohati päris põnev tegevus. Endalgi tekib mõtteid, mida juurde saaks lisada.
Viimastest aastatest on Raplas tegelikult üks hea näide veel. See puudutab lühikest kõnniteelõiku Väljataguse tänaval. See rajati tänava läänepoolsele küljele umbes saja meetri ulatuses, võib-olla natukene rohkem. Sealt kaudu käivad lapsed Vesiroosi kooli ning lühike kõnniteelõik annab kindlustunde nii lastele kui ka vanematele, et seal on ohutu jalutada. Samasugune lahendus sobiks ideaalselt ka Männi tänavale. Pean silmas lõiku, mis ühendab Viljandi maanteed ja Võsa tänavat, kus on hommikuti tõeliselt tihe liiklus. Eriti nüüd, kui kooliaasta on kuu aega aktiivselt käinud.
Kell on 6.55 argipäeva hommikul. Autod hakkavad vaikselt Männi tänaval edasi-tagasi sõeluma, sest kohe seal kõrval asub Naksitrallide lasteaed. Mida rohkem minutid edasi tiksuvad, seda rohkem seal autosid liigub. Kõigepealt tuuakse lapsed mööda teed lasteaeda, pärast sõidetakse mööda sama teed edasi tööle. Igal hommikul on keegi, kellel on natuke kiire või on ta kohe-kohe hiljaks jäämas. Auto kiirus on seega natuke suurem, kui olla võiks.
Kell saab 7.30. Nüüd hakkavad samale teelõigule lisanduma koolilapsed, kes liiguvad Vesiroosi kooli poole. Neil ei jää muud üle, kui kasutada sedasama lõiku Männi tänaval. On ka rattureid. Kohati läheb päris kitsaks, et kõik ohutult tee peale või selle äärde ära mahuksid. Teatavasti on sügisel iga hommik eelmisest pisut pimedam. Päike tõuseb pisut hiljem ning see lisab pimedat aega. Veelgi keerulisemaks läheb seis talvel, kui tee ääres kõrguvad hanged. Siis on ruumi veel vähem.
Kell on 8.15. Nüüd on olukord maha rahunenud. Väikesed lapsed on jõudnud lasteaeda, suuremad kooli ning vanemad loodetavasti edukalt tööle.
Võiks isegi öelda, et hommikuste ärevate hetkede ärahoidmiseks oleks Männi tänavale isegi rohkem vaja sellist teelõiku, nagu tehti Väljataguse tänavale. Puhtalt suurema liiklustiheduse tõttu. Olen veendunud, et selliseid paiku leidub maakonnas veelgi. Just selliseid, kus hommikusel tipptunnil satuvad kõrvuti liiklema lasteaeda sõitvad autod ja kooliteel olevad lapsed. Minule on lihtsalt Männi tänava näide jäänud juba pikemat aega silma.